Kommunikatsiooniprotsess
Mis on suhtlemine?
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine.
Kuidas erinevad verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus?
Verbaalne suhtlemine on seotud häältega, mitteverbaalsel suhtlusel kasutatakse kehakeelt.
Mis on vaikne kuulamine?
Kontaktis olemine mittesõnalisel moel (mõttes kaasas olemine, keskendumine rääkijale ja tema sõnumile)
Too näide, kuidas ennast kehtestada
Ole oma seisukohas kindel
Palu selgitusi
Ole julge ütlema EI
Ole kindel, et sinu kehakeel on sõnumiga kooskõlas
Meele muutmisel ole julge ütlema ka EI
Mis on konflikt?
Konflikt on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge.
Nimetage neli suhtlemise etappi.
1. Ümberlülitumine
2. Kontakti loomine
3. Põhiteate vahetamine
4. Kontakti katkestamine
Kuidas sarnanevad verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine?
Mõlemal juhul antakse edasi informatsiooni.
Mis on peegeldav kuulamine?
Kuulaja küsib täpsustavaid küsimusi, sõnastab mõtte teiste sõnadega ümber, peegeldab tundeid.
Nimetage kolm suhtlemistasandit.
Lapsevanema tasand, lapse tasand, täiskasvanu tasand.
Konflikti tunneme ära selle järgi...
1.Käitumise eesmärgiks saab teisele kahju tekitamine nagu näiteks süüdistamine, solvumine, halvustamine, kasutatakse alandamist ja pilkamist.
2.Teise nägemine ja kohalolu ärritab
3.Koostöö ei laabu, lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist
Kes osalevad kommunikatsiooniprotsessis?
Teabe edastaja (üksikisik, rühm, institutsioon)
Teabe vastuvõtja (auditoorium, publik)
Nimetage mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid.
Kehahoiak, hingamine, takeesika(käesurumine, kallistamine), näoilmed, liigutused jne
Millised faktorid segavad kuulamist? (4)
Pidev teema vahetus, tüdimus/unelemine, vaidlemine, eelarvamused.
Mis on kehtestavale stiilile iseloomulik?
Otsekohesus, enda ja teistega arvestamine, kehakeel, kriitikataluvus.
Nimetage vähemalt kaks põhjust, miks konflikt võib tekkida.
1.Erinevad poliitilised/usulised vaated
2.Erinev kasvatus
3.Erinev informeeritus
4.Erinevad eesmärgid
5.Kokkuleppeni mitte jõudmine
6.Erinevad hinnangud/tõlgendamised
7. Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid/solvanguid
Mida tuleks kontakti loomisel silmas pidada? Nimetage vähemalt neli.
Silmside, naeratus, välimus, sõnakasutus, lõhn, kontakt.
Nimetage verbaalseid suhtlemisvahendeid.
Kõne, naer, nutt, sosin jne
Millised omadused on heal kuulajal?
Hea mälu, kuulamisoskuse olemasolu, tähelepanuvõime.
Nimetage kolm suhtlemisstiili?
Agressiivne, alistuv, kehtestav
Millised on konflikti liigid?
Infokonflikt, väärtuskonflikt, eesmärgikonflikt, vajaduste konflikt
Millised on 7 olulisemat kommunikatsiooniprotsessi osa?
Teabe edastaja, teave, kodeerimine, kommunikatsioonikanal, teabe vastuvõtja, dekodeerimine, tagasiside.
Kuidas võib jaotada verbaalseid suhtlemisvahendeid?
1. Loomulik keel
2. Paralingvistilised vahendid
Millised on erinevad kuulamistõkked?
Võrdlemine, mõtete lugemine, ennatlike järelduste tegemine, valikuline kuulamine, vastuseks valmistumine.
Kirjeldage ühte suhtlemisstiili.
Alistuv - MINA KAOTAJA, SINA VÕITJA. Alistuvalt käituv inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust.
Agressiivne - MINA VÕITJA, SINA KAOTAJA. Agressiivselt käituvale inimesele ei valmista oma mõtete, soovid ja tunnete väljendamine mingisugust raskust, kuid sageli teeb ta seda teiste õiguste ja tunnete arvel. Ta kipub teisi kohtlema üleolevalt, alandavalt ja ründavalt. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust.
Kehtestav - MINA VÕITJA, SINA VÕITJA. Kehtestavalt käituv inimene ütleb otse välja, mida ta mõtleb, tunneb ja soovib. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, ta on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele, on võimeline esitama otsekoheseid palveid ja ka otsekoheselt ära ütlema. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat.
Kirjeldage ühte konflikti liiki.
Infokonflikt – Puudub konkreetne info edastamise süsteem. Või on konflikti osapooltel erinev informatsioon.
Väärtuskonflikt – Kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes.
Eesmärgikonfliktid – Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine.
Vajaduste konfliktid – Teadvustamine, et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti.