Teadaolevalt tegeleti teatud määral kompostimisega kõigis tsivilisatsiooni hällides. Esimesed kirjalikud märkmed kompostimisest leiab just selle iidse tsivilisatsiooni savitahvlitelt.
Mesopotaamia Akaadi riigi aegsetelt savitahvlitelt (2334-2154 e.m.a)
Just nii suur osa prügilasse ladestatavatest olmejäätmete hulgast tohib alates 2020. aasta 16. juulist olla biojäätmeid.2020. moodustasid biojäätmed Keskkonnaportaali andmetel 31.7% segaolmejäätmetest.
§ 134. Piirangud ladestatavatele jäätmetele
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
(1) Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla:
3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.
Ideaalne C/N vahekord aunas on 20-30:1. Kui lämmastikku on liiga vähe, siis jääb temperatuur auna sees madalaks ning tõuseb vajaliku tasemeni aeglaselt. Mis kompostiauna haisema panev ühend tekib siis, kui lämmastikku on liiga palju?
Ammoniaak
Eestis toodetakse mitmes ettevõttes müügiks vermikomposti (näiteks Männiku Ussitalu, Ussimo OÜ, Tuhala BIO OÜ, Ökomuld OÜ). Millisest biojäätmest seda (enamasti) toodetakse.
Veisesõnnikust sõnnikuusside(Eisenida sp.) abil.
Õigekeelsussõnaraamatu 2018 alusel kasutakse kompostimise sünonüümina ka sõna komposteerima, kuid soovitab kasutada siiski esimest. Mida komposteerimine tähendab.
kompost`eerima2 <28: -t`eerida, -teerin> (piletit) märgistama, täksima
Otsitava suurriigi esimene president (nagu ka tema kaasteelised) oli suur põllumajanduse arendamise, seejuures ka kompostimismeetodite arendamise, toetaja.Kompostimise kohta saadud teadmisi rakendas ta kai oma farmides kajastades 1760. seda ka oma päevikus.
Ameerika Ühendriigid. Kompostimisega olevat tegelenud nii George Washington kui ka teised Asutajad Isad (Founding Fathers). 14.aprill 1760. kirjutas ta oma päevikusse: "Mixed my compost in box"
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, jaotab loomsed kõrvalsaadused kolme kategooriasse, millest esimest ei tohi kompostida. Mis on see põhjus ja mida tuleb nende jäätmetega ette võtta?
1. on kõrge riskiga kategooria.
See Sisaldab aineid või materjale, mis kujutavad endast kõige suuremat riski nii inimeste kui loomade tervisele. Jäätmed kuuluvad kindlatel tingimustel põletamisele või muule termilisele töötlemisele.
Haigustekitajate ja umbrohuseemnete hävimiseks on oluline, et kompostimisel oleks teatud aja termofiilne faas, mille kestel temperatuur tõuseb 60–70 kraadini, milleks on oluline sellele järgnev mesofiilne faas?
Seened, kes on võimelised lagundama raskemini lagundatavaid ühendeid nagu hemitselluloos, tselluloos ja ligniin, ei talu kuumust ning elavad vaid küpsemas kompostis.
Selle rühma jäätmed sarnanevad haljastusjäätmetega, kuid sisaldavad eelnimetatutega võrreldes palju rohkem võõriseid. Põlvamaal 2003-2005 läbi viidud katses sisaldasid need 13% oksi ja kõdumaterjali, 83% alla 26 mm jämedust peenmaterjali ja 4% võõriseid.
Kalmistupraht
Mõnel maal (nt Jaapanis) peetakse toidujäätmeid väärtuslikuks loomasöödaks, Euroopa Liidus aga mitte. Milline 1986. aastal alguse saanud epideemia on selle ajendiks.
Creutzwald-Jakobi tõbi, mille allikaks peetakse lihajääkidest valmistatud loomasööta.