KLIIMA
Milline on kõrbe kliima?
Väga kuiv, sademeid alla 250 mm aastas, kuumad päevad ja jahedad ööd.
Milline on kõrbe muld?
Õhuke, liivane või kivine, vähese huumusega.
Nimeta kaks taimede kohastumust kõrbes.
Sügavale pinnasesse ulatuvad juured
õhulõhed avanevad öösel
Väikesed lehed
Paks vahakiht
Vee varumine vartes (nt kaktus)
Kuidas turism mõjutab vahemerelist põõsastikku?
Ehitamine ja suur külastajate arv võivad kahjustada loodust ja suurendada tulekahjude ohtu.
Mis on oaas?
Veerohke koht kõrbes, kus kasvavad taimed ja inimesed saavad elada.
Milline on vahemereline kliima?
Kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv.
Miks on kõrbe muld sageli soolane?
Vesi aurustub kiiresti ja soolad jäävad pinnasesse.
Kuidas on loomad kohastunud eluks kõrbes? Too vähemalt kaks näidet.
Tegutsevad öösiti
Suured kõrvad soojuse eraldamiseks
Vähene veekadu (kontsentreeritud uriin)
Elavad urgudes
Mida kasvatatakse vahemerelises kliimas palju?
Oliive, viinamarju, tsitruselisi.
Mis loodusnähtus kujundab kõrbes liivaluiteid?
Tuul
Miks on kõrbes suured temperatuurikõikumised öö ja päeva vahel?
vähene pilvisus
madal õhuniiskus
maapinna (liiv, kivi) kiire soojenemine ja jahtumine.
Milline on vahemerelise põõsastiku muld?
Viljakad, sobivad põllumajanduseks, rohkem huumust kui kõrbes, sest taimestik on tihedam.
Milline kohastumus aitab vahemerelise põõsastiku taimedel põuda taluda?
Väikesed nahkjad lehed ja paks vahakiht.
Mis on kõrbestumine?
Viljaka maa muutumine kõrbeks inimtegevuse ja kliimamuutuse tõttu.
Nimeta üks sarnasus kõrbe ja vahemerelise põõsastiku vahel.
Mõlemas on kuivad ja kuumad suved ning taimed peavad vett säästma.
Miks sajab vahemerelises kliimas peamiselt talvel?
Talvel liiguvad sinna madalrõhkkonnad ja niisked õhumassid.
Miks ei teki kõrbes paksu huumusekihti?
Taimi on vähe ja orgaanilist ainet tekib vähe.
Kuidas on vahemerelise põõsastiku taimed kohastunud tulekahjudega?
Seemned taluvad kuumust või taimed taastuvad kiiresti pärast põlengut.
Kuidas ülekarjatamine soodustab kõrbestumist?
Taimkate hävib ja muld jääb kaitseta.
Miks on vahemerelises piirkonnas palju põõsaid, aga vähe suuri metsi?
Suved on kuivad ja sagedased tulekahjud takistavad suurte metsade kasvamist.
Kuidas tekivad kõrbepiirkonnad? Nimeta vähemalt kaks põhjust.
Püsivad kõrgrõhualad (kuiv laskuv õhk)
Mäestike vihmavari (sademed jäävad mägede tuulepealsele küljele)
Külmad hoovused rannikul
Mandri sisealad (kaugel merest)
Selgita, kuidas kliima mõjutab mulla kujunemist nii kõrbes kui ka vahemerelises piirkonnas.
Kuivus vähendab taimestikku ja huumuse teket; vihmased talved vahemerelises kliimas võivad põhjustada erosiooni.
Võrdle kõrbe ja vahemerelise ala taimede kohastumusi – nimeta üks sarnasus ja üks erinevus.
Mõlema piirkonna taimed on kohastunud põuaga – neil on vee aurumise vähendamiseks väikesed, nahkjad või vahakihiga kaetud lehed.
Erinevus:
Kõrbetaimed on sageli sukulendid, mis suudavad vett varuda vartesse või lehtedesse, samas kui vahemerelise ala taimed on kohastunud suviste tulekahjudega (nt paks koor või võime pärast põlengut kiiresti taastuda).
Selgita, kuidas niisutuspõllumajandus võib kõrbes mulda kahjustada.
Aurustumisel jäävad soolad pinnasesse ja muld sooldub.
Miks tekivad paljud kõrbed just mandrite läänerannikule ja sisemaale? Selgita kahe põhjusega.
Läänerannikul mõjutavad kliimat külmad hoovused, mis takistavad pilvede ja sademete teket.
Mandri sisemaal on meri kaugel, seetõttu ei jõua niiske õhk sinna ja sademeid on vähe.