Elustamine ja helistamine
Surm
Mis? Mida? Millal?
Kuidas aitan?
Mida teen?
100
Millisele numbrile helistan, kui vajan kiiret abi?
Mis on 112
100
Nimeta surma arengu 3 staadiumi?
Mis on agoonia, kliiniline surm ja bioloogiline surm
100
Millal teostan kannatanule suust-suhu hingamist?
Mis on siis, kui on tegemist oma lähedase inimesega või siis, kui mul on olemas isikukaitsevahendid
100
Kuidas aitan kannatanut ülekuumenemise korral?
Mis on viin varjulisse ja jahedasse kohta. Kui teadvusel, anna külma juua. Võin teha märgi, jahutavaid mähiseid. Kui kaotab teadvuse asetan stabiilsesse küliliasendisse. Helistan 112. Vajadusel elustan.
100
Kui täiskasvanud kannatanu on hingamisteedesse sattunud midagi?
Tegemist on lämbumisega. Kui teadvusel, siis sunnin teda köhima. Kui võõrkeha suust näha, saan selle välja võtta. Kallutan kannatanu ülakeha ettepoole kaldu ja löön abaluude vahele kulpis käega. Heimlichi võte. Suust suhu hingamine- võõrkeha sügavamale. Vajadusel kutsun 112.
200
Milline on inimese suurim arter, kustkohast saab mõõta pulssi?
Mis on unearter
200
Milline on hingamine agoonia staadiumis?
Mis on agonaalne, korisev
200
Mida teen, et saada kõige paremini teada, kas kannatanu hingab?
Mis on asetan põse kannatanu suu lähedale, siis tunnen hingeõhku, kuulen heli ja näen rindkere tõusmist
200
Kuidas abistada minestanud inimest?
Mis on panen nina alla nuuskpiirituses immutatud tampooni. Lasen pikali vajuda ja tõstan jalad ülesse ehk annan šoki asendi.
200
Kui kannatanu kurdab nõrkust, minestustunnet, näljatunnet. Nahk on higine, külm ja kleepuv, pulss kiire ja tugev?
Tegemist hüpoglükeemiaga. Kui teadvusel siis püüan võimalikult kiirelt tõsta kannatanu veresuhkrutaset. Teadvuse kao korral asetan stabiilsesse küliliasendisse ja helistan 112.
300
Nimeta 3 näitajat (elukolmnurk), millega selgitan välja elustamisvajaduse?
Mis on teadvus, hingamine, südamedegevus (pulss)
300
Kaua kestab kliiniline surm?
Mis on 3-5 minutit
300
Mida tähendab teisene läbivaatus?
Mis on visuaalne vaatlus ja kompamine pealaest jalataldadeni
300
Kuidas peatada suurt verejooksu haavast?
Mis on surun haavale ristipidi sidemerulli või riideeseme ja teen võimalusel rõhksideme
300
Kui Kannatanu on hirmunud, kurdab õhupuudust, rinnus pigistavat ängistavat valu, mis kiirgub vasakusse kätte ja abaluu taha. Nahk on hallikas, kaetud külma higiga, huuled sinakad?
Tegemist infarktiga- annan kannatanule poolistuva asendi, kutsun kiirabi, tagan värske õhu, rahustan, tunnen huvi, mis ravimeid tarbib (nitroglütseriin või aspiriin), kui vaja siis elustan kiirabi tulemiseni.
400
Mitu korda ja millise rütmiga teen täiskasvanul inimesele südamemassaazi?
Mis on 30 korda, 100 korda minutis.
400
Millises staadiumis pole enam võimalik inimest elustada?
Mis on bioloogiline surm
400
Mida tähendab spordivigastuste (põrutus, venitus, nihestus)3 K meetod?
Mis on kõrgemale, külma, kompressioon ehk kinni.
400
Kuidas aitan reieluu murruga kannatanut?
Kui teadvusel, jääb samasse asendisse, kannatanu võtab ise endale vähem valusa asendi. Katan võimalusel soojalt. Katan haava sidemega, et ei saastuks. Tänapäeval ei lahastata.
400
Kui kannatanu, räägib segaselt, pudistades. On hirmunud. Raskusi on kõndimisega (tasakaaluhäired) Üks keha pool on lõtvunud.
Mis on helistan 112, sest tegemist on insuldiga. Rahustan. Jälgin elulisi näitajaid (hingamine ja pulss), kui need olemas, siis stabiilne küliliasend halvatule küljele, kui puuduvad, siis elustamine.
500
Kui kaua teostad elustamist?
Mis onelusliste näitajate taastumiseni, professionaalse abi saabumiseni või kui mina enam ei jaksa.
500
Millised on bioloogilise surma tunnused?
Mis on mahajahtumine, koolnulaigud, koolnukangestus.
500
Mis on peamine põhimõte, mida esmaabi andja kunagi teha ei tohi?
Mis on ennast ohtu seada.
500
Kuidas abistada ninaverejooksuga kannatanut?
Mis on panen haige istuma kerge kallutusega ette ja surun ninatiivad kokku. Asetan külma ninajuurele ja kukla piirkonda.
500
Kui kannatanu hootamatult kukub maha, näha on üksikuid, kramplike sissehingamisi, pulss puudub?
Mis on kutsun kiirabi ja hakkan elustama- haige on kohe kliinilises surmas.
M
e
n
u