Lülijalgsed
Bakterid
Paljasseemnetaimed
Katteseemnetaimed
Seened
100
Nende kehakate
Kitiinkest
100
Nad on ainukesed elusolendid, kellel puudub rakus ......
Tuum
100
Tumeroheliste pehmete okastega mürgine puu. Looduslikult kasvab vaid Saare- ja Hiiumaal.
Harilik jugapuu
100
Sugulise paljunemise organ.
Õis
100
Paljud seened moodutavad soodsates tingimustes paljunemisorgani ehk......
Viljakeha
200
Vähi ja putuka silmad.
Liitsilmad
200
Kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.
Spoor
200
Seal paiknevad okaspuude seemnealgmed.
Emaskäbis
200
Kuller, kes kannab seemnerakke õielt õiele.
Putukas.
200
Teadus seentest
Mükoloogia
300
Putukate suuosad.
Suised
300
Bakterite raviks kasutatakse neid aineid.
Antibiootikumid
300
Jõgeva linna arvukaim võramaine okaspuu.
Ebatsuuga
300
Kookospalmi viljade levimise viis
Veega
300
Seened, kes saavad energiat suhkru kääritamisest.
Pärmseened
400
Eestis elav kollane liblikas, kes talvitub valmikuna.
Lapsuliblikas
400
Liblikõieliste juurtes elav sümbiontne rühm.
Mügarbakterid
400
Klaipedas või Neringa poolsaarel leiduv päikese kuld.
merevaik
400
Juurteta putuktoiduline taim, kes kasvab mageveekogudes.
Vesihernes
400
Eesti mürgiseim seen.
Roheline kärbseseen
500
Puukide poolt levitatav haigus, mille vastu puudub vaktsiin
Borrelioos
500
Rahvas kutsub neid sinivetikateks. Tegelikult on nad fotosünteesivad bakterid.
Tsüanobakterid
500
Ürgne lehvikjate lehtedega puu, mida tänapäeval esineb vaid parkides.
Hõlmikpuu
500
Parasiittaim, kes ammutab oma risoomiga toitu sarapuude ja leppade juurtest.
Käopäkk
500
Nende viljakehad paiknevad mullas. Lõhna ja omapärase maitse tõttu on nad hinnatud söögiseened.
Trühvlid
M
e
n
u