Vulkaanid
Maavärinad
Orkaanid, üleujutused
Maa siseehitus
Varia
100
Tuld purskav mägi
Mis on VULKAAN
100
Maakoore lühiajaline vappumine ja kõikumine
Mis on MAAVÄRIN
100
Tugevad keeristormid, mis tekkivad ookeanide rannikul
Mis on ORKAANID (e. TAIFUUNID e. TROOPILISED TSÜKLONID))
100
Maa pealmine kiht
Mis on MAAKOOR
100
Maakoore keskmine paksus mandrite all
Mis on 40 KM
200
Maa sisemusest väljapääsu otsiv vedel kivimimass
Mis on MAGMA
200
Umbes nii palju maavärinaid on igal aastal
Mis on 100 000
200
Nähtus, kus vesi ujutab üle mingi maa-ala, mis varem ei olnud vee all
Mis on ÜLEUJUTUS
200
Maa osa, mis asub tuuma ja maakoore vahel
Mis on VAHEVÖÖ
200
Maakoore keskmine paksus ookeanide all
Mis on 5 KM
300
Maapinnale voolanud magma
Mis on LAAVA
300
Umbes nii palju katastroofilisi maavärinaid on ühes aastas.
Mis on 15-20 (ülitugevaid 1-2)
300
Loodusnähtuste sagedust ja ulatuslikkust mõjutavad (2 vastust)
MAA SISEMISED JÕUD ja KLIIMA
300
Ligikaudne Maa läbimõõt
Mis on umbes 13000 KM
300
Nii nimetatakse kuumaveeallikat
Mis on GEISER
400
Vulkaanimäe tipus asuv ava, kust purskub välja magma
Mis on KRAATER
400
Aparaat, mis mõõdab maakoore võnkeid
Mis on SEISMOGRAAF
400
Keeris, mis tekib vee kohal
Mis on VESIPÜKS
400
Temperatuur Maa keskpunktis
4500 C
400
Maakoor koosneb hiigelsuurtest tükkidest e.
e. LAAMADEST
500
Tunnel vulkani keskel, mida mööda magma kraatrist väljub
Mis on LÕÕR
500
Maavärinad mõõdetakse nii pallides kui ka... (ühike nimetus)
Mis on MAGNITUUT
500
Kuidas saavad orkaanid endale nimed?
Nimekiri, mis koosneb vaheldusmisi naise- ja mehenimedest, on eelnevalt mitmeks aastaks valmis. Madalrõhkkonnal on oma number, kui ta muutub tormiks, antakse talle nimi. Kõige tugevamate tormide nimesid ei korrata.
500
Nii sügavale on puuritud seni sügavaim puurauk
Mis on 13 km
500
Maavärina tagajärjel tekkiv hiidlaine
Mis on TSUNAMI
M
e
n
u