MULD
Mulla pealmistes kihtides paiknev viljakas ja tume aine
Huumus
Nad kobestavad ja segavad mulda
Vihmaussid
Heas mullas on palju just neid mullaorganisme
vihmaussid
Need okaspuud vajavad kasvamiseks viljakat mulda
Kuused
Mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga
Viljakus
Mulla peamine koostisosa
Mineraalsed osakesed
Mutid
"On kaheldav, kas on olemas teisi elusolendeid, kes on maailma ajaloos nii tähtsat rolli mänginud". Kelle sõnad?
Charles Darwin
Need lehtpuud ei taha kasvada liivastel aladel
kask ja haab
See parandab mulla struktuuri, soodustab vee-, õhu- ja toitumistingimuste paranemist mullas.
Huumus
Maakoore pindmine kobe kiht
Muld
Kõige väiksemad mullas elavad organismid
Bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed
Bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Mis on nende ühine nimetus aineringet silmas pidades?
Lagundajad
Need taimed kasvavad tihenenud savisel mullal
Põldohakas ja paiseleht
Mida suurem on mullas orgaanilise aine hulk ja mida kvaliteetsem on muld, seda rohkem on seal neid.
Mullaorganisme
Temperatuur, veeolud, organismid, maapinna kuju ja inimtegevus mõjutavad seda
Mullateket
Mullas elavad selgrootud
lestad ja putukad
Kes lagundavad surnud organismid mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks?
Mullaorganismid
Need koduaias tavapärased taimed kasvavad viljakal mullal
Kõrvenõges ja vesihein
Tihedas mullas on palju seda ainet, mis takistab taimede arengut.
Süsihappegaas
Selle tekkeks on vaja murenevat pinda ja organisme
Muld
Nende abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ja huumuse teke.
Mikroorganismid
Mullaorganismid eritavad mulda seda ainet, mis on abiks kivimite lagundamisele ja mida kasutavad ka rohelised taimed uute orgaaniliste ainete valmistamiseks.
Süsihappegaas
Suurt saaki on lootus saada just neilt muldadelt
nõrgalt happelistelt või neutraalsetelt muldadelt
Need organismid muudavad liblikõielistele õhulämmastiku kättesaadavaks.
Mügarbakterid