Harju; Rapla; Alutaguse; Jõgeva; Järva; Lääne; Põlva; Pärnumaa; Saaremaa; Sakala; Tallinna; Tartu; Valgamaa; Viru ja Võrumaa
V-vbl Andres Lepik; n-srs Teet Sädekivi; v-vbl Toomas Treiman; lpn Lauri Lasimer ja mjr Avo Aljas
Mis on 13 ülemat (15 koos kohusetäitjatega)
kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 – 4. aprill 1919)
Eduard Alver (4. aprill – 24. oktoober 1919)
polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 – 29. märts 1920)
kolonel Aleksander Seiman (17. detsember 1924 – 10. veebruar 1925)
kindralmajor Johannes Orasmaa (aastani 1935 kandis nime Johannes Roska, 10. veebruar 1925 – 28. juuni 1940)
kolonel Kalle Eller (17. veebruar – 10. november 1990)
kolonelleitnant Manivald Kasepõld (10. november 1990 – 16. november 1992)
kapten, hiljem major ja kolonelleitnant Johannes Kert (16. november 1992 – 23. jaanuar 1996)
kapten, hiljem major Neeme Väli (kohusetäitja, 20. jaanuar 1996 – 7. aprill 1997)
kolonelleitnant, hiljem kolonel Lui Jaanson (kohusetäitja, 7. aprill 1997 – 8. juuni 1999)
kapten, hiljem major Benno Leesik (8. juuni 1999 – 25. märts 2006)
Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes major Urmas Muld
major, hiljem kolonelleitnant Raivo Lumiste (6. september 2006 – 31. august 2012)
Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes kolonel Kajari Klettenberg (31. august 2012 – 16. detsember 2012)
brigaadikindral Meelis Kiili (alates 16. detsembrist 2012)
Mis on 8
9. august 1990 – 19. august 1991 Manivald Kasepõld
19. august 1991– 16. juuli 1992 kapten Kalev Ots
16. juuli 1992 – 11. mai 1993 Aivar Madison
11. mai 1993 – 21. juuli 1997 kapten Ülo Ostumaa
21. juuli 1997 – 23. mai 2002 leitnant Andres Sikka
24. mai 2002 – juuli 2014 kolonelleitnant Urmas Susi
18. august 2014 – august 2016 kolonelleitnant Gunnar Havi
8. august 2016 - kolonelleitnant Eero Kinnunen
Mis on Eesti Kaitseliidu juhatuse esimees
Kaitseliidu ülem oli sellel ajal kindralmajor Ernst Põder
Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks.