Maailmaruum
Täheteadus
Päike ja planeedid
Maa ja kaaslased
Päikesesüsteemi väikekehad
100
Tuntuim tähtkuju meie taevas.
Suur Vanker
100
Teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut.
Astronoomia ehk täheteadus
100
Päike ja selle ümber tiirlevad taevakehad.
Päikesesüsteem
100
Maa ainus looduslik kaaslane.
Kuu
100
Planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel.
Asteroidid
200
Põhjapoolkera taevatäht, mis näitab alati põhjasuunda.
Põhjanael
200
Teadusasutus, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.
Observatoorium
200
Päikesesüsteemis on nii mitu planeeti.
Kaheksa
200
Planeedi tehiskaaslane ehk ...
satelliit
200
Planeetidest väiksemad kerakujulised taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese. Nende seas on ka Pluuto.
Kääbusplaneedid
300
Vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul.
Valgusaasta
300
Kosmonautide kaitseriietus, mis kaitseb neid päikesekiirguse ja temperatuuri suure kõikumise eest ning võimaldab hingata.
Skafander
300
Täht paistab läbi teleskoobi täpina, planeet aga ...
kettana
300
Maailmaruumi kõigi kehade vastastikune tõmbumine.
Gravitatsioon
300
Päikese ümber väljavenitatud orbiidil tiirlevad taevakehad, mis muutuvad nähtavaks alles siis, kui nad jõuavad Päikesele küllalt lähedale.
Komeedid
400
Miljonite ja miljardite tähtede kogum.
Galaktika
400
Võimas vaatlusriist, millega sooritatakse vaatlusi väljaspool Maad ümbritsevat õhukihti.
Kosmoseteleskoop
400
Keha liikumine ümber mingi kindla objekti.
Tiirlemine
400
Varjutus, mis tekib siis, kui Kuu satub oma teekonnal täpselt Päikese ja Maa vahele.
Päikesevarjutus
400
Nii nimetatakse maapinnale jõudnud meteoore.
Meteoriidid
500
Meie kodugalaktika Linnutee naabergalaktika.
Andromeeda galaktika
500
Esimene inimene kosmoses.
Juri Gagarin
500
Päikesekiirguse mõjul inimese organismis tekkiv vitamiin.
D-vitamiin
500
Ajavahemik, mille jooksul teeb Maa ühe täispöörde ümber oma telje.
Ööpäev
500
Kuulus meteoriidikraater Eestis Saaremaal.
Kaali
M
e
n
u