mde ma chill lih

muusika

100

mis on kõik puhkpillid

flööt,oboe,klarnet,fagott,saksofon,plokkflöödid,trompet,tromboon,metsasarv,tuuba

200

kuidas tuleb hääl klaverile

kui vajutad nuppu

300

mis on hääl

midagi mis sa kuuled

400

mis on muusika eesmärk

teha laulu ja et inimesed dansiks,laulsiks jne

500

mis on kõik ruhmad

klahvpillid,keelpillid,puhkpillid,lõõkpillid

informaatika

100

mis on informaatika opetaja nimi 

paluver mailis

200

kuidas hiirt kasutada

Arvutihiir on vajalik erinevate tegevuste tegemiseks arvuti ekraanil. Kui sa liigutad hiirt enda laual siis liigub nool ka arvutiekraani peal. Tavaliselt on hiirel kaks nuppu ja ratas. Hiire nuppe kutsutakse vasakuks ja paremaks klahviks. Vasak klahv on hiire vasakul küljel ja parem klahv paremal küljel. Ratas  on nende klahvide vahel.

300

mis vaatas otto informaatikas

kas po voi tegi tood

400

kuidas teha arvutid kiiremaks kui se on aeglane

Kirjutan natuke, mida saaks iga arvutikasutaja ise teha, et oma arvuti natukene kiiremaks muuta.

1. Tuleks eemaldada kõik mittevajalikud programmid. Selleks tuleks minna juhtpaneeli (inglise keeles Control Panel) ja sealt üles leida Programs and Features.  Eks igaüks teab ise, mis programme täpsemalt eemaldada. Mina näiteks tean, et  kunagi sai proovitud Zoo Tycoon 2 mängu ja see oli tunduvalt igavam kui väiksena see mulle tundus. Seega mul enam ei ole seda vaja ja selle võin vabalt eemaldada kuna see võtab kõvasti kettaruumi arvutis. Veel leidsin Sony Mobile tarkvara, mida pole ka enam vaja kuna hetkel kasutan juba Apple telefoni.

2. Veendu, et Windows uuendused on lubatud ning kõik uuendused oleks ka tehtud. See aitab kindlasti kiirusele kaasa ja kindlasti on arvuti ka turvalisem kui erinevad turvaaukude parandused on ajakohased. Enamasti teeb arvuti neid automaatselt aga üle võib siiski kontrollida.

500

kuidas hackida

Jah, põhimõtteliselt saab ka helipiiksudega edastada samamoodi infot, nagu vanasti tegid modemid telefoniliinidel. 64 kbit/s oli keskmine modemikiirus, eks tegelikult hea kuuldavuse korral saaks kätte ka suuremaid kiirusi, kuid selline häkkimine ärataks kindlasti tähelepanu, kui mõni arvuti hakkaks järsku nagu eelmise sajandi modem hirmsasti häälitsema vana modemi moodi.

Heliga häkkimine puudutab aga rohkem hoopis selliseid nutiseadmeid, millel on sees kiirendusandur. Sellisteks seadmeteks võivad olla puuteekraaniga sülerid, tahvlid, nutitelefonid, nutikellad ja isegi auto pardakompuutrid. 

Michigani Ülikoolis USA-s prooviti mõjutada MEMS kiirendusandureid, mida kasutavad paljud eelpoolnimetatud seadmed. Tavaliselt arvutid ja nutiseadmed usaldavad oma sisemisi andureid ja puudub igasugune turvakontroll, kas nende kaudu ehk midagi võidaks paha teha. Isegi lennukid ja meditsiiniseadmed usaldavad tingimusteta kiirendusandureid ja ei kontrolli neid. 

Michiganis leiti, et teatud sagedusega helilainetega mõjutades võib seadme panna arvama, et kiirendusanduri näidu järgi toimub mingi liikumine. Aga mis siis? Liikumine ei tähenda ju veel midagi. Kuid Michigan Engineeringu insenerid arvavad, et sellest on juba mõnel juhul küllalt. Vähemalt hirmutada juba saab, kui mitte enamat. Näiteks pandi katse käigus helilainetega mõjutades mobiiltelefon robotit juhtima, mida muidu juhtis kasutaja telefoni kallutades ja liigutades. Samuti sai kiirendusanduri näitudega mängides kirjutada mobiiliekraanile teateid või teha aktiivsusmonitoriga tuhandeid petusamme, mida kasutaja ise ei teinud. Kui midagi juhitakse seadmega, mis juhtimisliigutuste registreerimiseks kasutab kiirendusandurit, siis ongi võimalik juba helilainega millegi (drooni, mänguauto, päris-auto, lennuki) juhtimine üle võtta.

Katse edukus sõltub kiirendusandurite resonants-sagedustest. Testis leiti paarikümne erineva tootja kiirendusandurite resonants-sagedused ja neid õigesti ette mängides annabki see andur seadmele tegelikust liikumisest erineva, manipuleeritud tulemuse.

matemaatika

100

176+209

385

200

145+1047

1192

300

1347+8263

9610

400

7624+9471

17095

500

82764+837372

920136

eestikeel

100

mis on eestikeele motte

mõte <6: m`õtte, mõtet>. Istub sügavas mõttes, on mõttesse vajunud. Mis sul mõttes mõlgub? Tegi oma mõtte teoks (kavatsuse, plaani). Ei tule mõttessegi, ei ole mõtteski alla anda (ei kavatse). Vahelduse mõttes vahelduseks. Laiemas, kitsamas mõttes (tähenduses). Mis mõtet on v mis mõttega tühja tööd teha? Juht+mõte, põhi+mõte, taga+mõte, kinnis+mõte, luulu+mõte, sala+mõte, sund+mõte, mure+mõte, patu+mõte, surma+mõte, uit+mõte, äkk+mõte. Elu+mõte. Mõtte+järg <-järje>, mõtte+kordus, mõtte+kramp ülek, mõtte+mõlgutus, mõtte+pilt, mõtte+pinge, mõtte+raas, mõtte+salm <-salmi>, mõtte+seos, mõtte+sähvatus = mõtte+vilksatus = mõtte+välgatus, mõtte+tegevus, mõtte+töö. Mõtte+aher = mõtte+vaene, mõtte+lage = mõtte+tühi, mõtte+rikas = mõtte+rohke, mõtte+erk = mõtte+ergas, mõtte+värske

n`ii+k`ui+n`ii. Pole mõtet joosta, niikuinii me ei jõua

p`eatuma <27>. Buss peatus Märjamaal viis minutit, viieks minutiks. Pärnus käies peatun sugulaste pool. Sellel küsimusel pole mõtet pikemalt peatuda seda küsimust pole mõtet pikemalt käsitleda

tabama <27> pihta minema, pihta saama; kinni püüdma, kätte saama. Lumepall tabas poissi kuklasse. Tabas noolega märki. Välgust tabatud puu. Tabas naelapead v naelapea pihta ülek ütles v toimis täpselt, tabavalt. Põgenik tabati (püüti kinni). Tabasin poisi teolt, koridoris(t), lugemas(t) (leidsin). Tabasin end mõttelt, et .. Meeskonda tabas kaotus. Vaevu tabatav heli (tajutav). Ei taba jutu mõtet (ei taipa)

200

kas jouamme see aasta olla 3 osas opikus voi ei

ei

300

millal oli esimene eestikirjanik

See artikkel vajab toimetamist. (August 2007)
Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eesti kirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud kirjandus.

Kirjutamise koha ja keele järgi võib selle tinglikult jagada järgmisteks osadeks: Eestis peamiselt saksa keeles kirjutatud baltisaksa kirjandus, Eestis kirjutatud eestikeelne eesti kirjandus (nn kodueesti kirjandus) ning võõrsil kirjutatud eestikeelne väliseesti kirjandus. Lisaks kuuluvad Eesti kirjandustraditsiooni ka Eestis kirjutatud ladinakeelsed (peamiselt 17.–18. sajandi juhuluule) ja venekeelsed teosed (eestivene kirjandus), muudes keeltes leidub siinset kirjanduspärandit napimalt.

Kirjandusteadlase Tiit Hennoste kirjeldust mööda kuulusid 20. sajandi esimese poole Eesti kirjanduslugude järgi eesti kirjandusse "neli erinevat nähtust, mis omavahel eriti ei haaku": 1) eesti rahvaluule; 2) vanem eestikeelne vaimulik kirjasõna; 3) baltisakslaste poolt eesti talupoegadele mugandatud eestikeelne õpetuslik kirjandus; 4) eestlaste poolt eestlastele kirjutatud eestikeelne kirjandus, osalt ka muud tüüpi teosed (reisikirjad, esseed jms), mida on kirjutanud tunnustatud ilukirjanikud.[1]

Esiajast 18. sajandini

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaluule

[muuda | muuda lähteteksti] Pikemalt artiklis Eesti rahvaluuleJakob Hurda koostatud Vana Kandle esimene köide (1886) sisaldab Põlva kihelkonnast kogutud laule

Eesti rahvalaulude vanimaks osaks peetakse regivärsilisi laule. Riimiline rahvalaul on noorem, enamik sellest pärineb 19.–20. sajandist.

Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad.

Aastast 1875 praeguseni ilmuv sari Monumenta Estoniae Antiquae koondab esinduslikumaid eesti rahvaluule väljaandeid, mis põhinevad Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatavatel rahvaluulekogudel. Sarja väljaannete hulka kuuluvad regilaulutekstide ja -viiside sari Vana Kannel, hiiu- ja vägilasmuistendikogude sari ning tüübiti koostatud muinasjutukogumike sari.

Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid August Jakobson ja Juhan Kunder, luuletajaist Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala jt. Rahvaluule eeskujul on kunstmuistendeid loonud Friedrich Robert Faehlmann, Aime Maripuu, Herta Laipaik jmt. Viimaste kümnendite autoreist on ohtralt rahvajutusüžeid – enamasti muistendeid ja naljandeid – kasutanud Andrus Kivirähk, tema tuntuimad sellelaadsed teosed on romaanid "Rehepapp" ning "Mees, kes teadis ussisõnu".

400

kes on koige tuntum eesti kirjanik

Andrei Ivanov (s 24.12.1971) on kõige tuntum ja enim eesti keelde tõlgitud kaasaegne eestivene kirjanik. Ivanov Sündis Tallinnas, lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli vene filoloogia eriala.Andrei Ivanov 

500

kes oli esimene eesti kirjanik

Kõige esimene kirjanik, kes Eestis elas, oli Kristjan Jaak Peterson. Kohe andis tunda eestlaste vähene kirjandusharidus – Petersonil lasti vabalt mööda maad ringi traavida, juua ning prassida, kuni ta järjekordsel jooksuajal Riiast paha haiguse külge sai, ning surnud mehike oligi.

varia

100

kui suur on minecrafti maailm

Maailmades on nii kahjutuid elukaid – tekivad päeval, on mängijatele kahjutud, saab tappa toiduks ja muuks otstarbeks, kui ka koletisi, kes tekivad öösel ja kujutavad endast mängijale ohtu. Maailm koosneb 16×16×256 suurustest kamakates

200

kes põhjustas 2 maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid peaaegu kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.[1][2][3]

Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle,[4] kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939,[5] mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Esimese 20 päevaga hõivasid sakslased ligikaudu 450 000 ruutkilomeetrit.[6] Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

me

S

300

mis on elu mõtte

Elu mõtte all võidakse mõelda nii absoluutset (s.t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Absoluutse mõtte (või ka väärtuse) peaks tagama mingi väline autoriteet, nt kristluse järgi kõikvõimas ja kõiki inimesi armastav Jumal.

400

kuidas lennata

Selle loo käsitlus on adapteeritud David C MacKay raamatust "Taastuvenergiast ilma udujututa".

Bernoulli

Tavapäraselt selgitatakse lennukite tööpõhimõtet läbi Bernoulli printsiibi. See ütleb, et 

Bernoulli printsiip

Voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem.

Pildikeeles näeb siis tiiva põhimõte välja selline.

Tiib tekitab tõstejõu.

Jah, tore, aga niimoodi ei saa me vastata küsimustele nagu "miks inimene ei suuda oma lihasjõul õhku tõusta?" või "kas on võimalik, et tehnoloogia arenedes hakkavad lennukid tarbima poole vähem kütust?"

Saab ka teisiti.

Lendamise "puust ja punaseks" teooria vajab kahte võrrandit, Newtoni teist seadust

j˜oud = impulsi muutumise kiirus

ja Newtoni kolmandat seadust, mis ütleb, et

A poolt B-le avaldatav j˜oud=−B poolt A-le avaldatav j˜oud

Mina ja vanker

Vanker, loomulikult, on hõõrdevaba ja massitu. Pind ideaalselt sile. Tee mis tahad, edasi ei saa.

Väga ideaalne vanker väga horisontaalsel pinnal.

Mina, vanker ja pall

Ok, siin on mu "õng" - mul on käes pall massiga mp, saan seda visata. Viskan. Vanker hakkab liikuma, sest samasuguse jõuga kui ma mõjun pallile mõjub pall ka mulle. Ning kehtib impulsi jäävuse seadus. Saan iseenda kiiruseks pärast viset

vk=mpmkvp

kus mk on minu mass, mv on palli kiirus pärast viset ja vk on minu kiirus pärast viset. Joonisel võiks seda olukorda kirjeldada niimoodi.

Viskab palli ja liigub ühele poole, pall jälle teisele poole.

Kui ei ole millelegi toetuda

Siis koristab keegi ära tee ehk toetuspunkti. Aga jätab raskusjõu alles. Kukun.

Raskusjõud sikutab allapoole.

Kukkumise aeglustamiseks on nüüd mõistlik visata palli allapoole ...

Viskab palli allapoole

aga vist on rehkendamatagi selge, et sellest ei piisa. Kui paljust piisaks?

Liikugu meie poole pallirodu, nii et me saame neid üksteise järel visata.

Viskab palju palle allapoole.

Proovime sellist olukorda uurida.

Raskusjõud mõjub mulle jõuga

F=mkg

Raskusjõud annab mulle seega aja Δt jooksul impulsi

500

kuidas lennuk lendab

Lennuk lendab läbi paigalseisva õhu silindri. Lennuki läbimisel surutakse õhk selles allapoole. Jõud, millega lennuk mõjub allapoole suunatud õhule on võrdne ja vastassuunaline jõuga, millega mõjub õhk lennukile. Me tähistame selle õhusilindri ristlõikepindala kui Av.