Taust
Arhitektuur
Kunst
Muusika
Varia
100

Viljandimaa jõukuse üks põhjustest sel ajajärgul

Linakasvatus

100

Neogootika stiilis loss Eestis, sarnaneb Windsori lossiga Inglismaal

Sangaste loss

100

Pariisi maetud kunstnik, kelle tööd on "Põrgu", "Viljandi maastik"

Ed. Viiralt (1898-1954)

100

Eesti esimene rahvusooper, selle autor.

Evald Aav. "Vikerlased". 1928

100

Sõna "juugend" prantsuse ja inglise keelsed vasted

Vastavalt - Art nouveau, Modern Style

200

Seda peetakse negatiivseks nähtuseks, aga see soodustas eestlaste osasaamist Peterburi kultuurielust

Venestamine

200

Neogootika stiilis loss Eestis, mille eeskujuna on kasutatud Balmorali lossi Inglismaal

Alatskivi loss

200

Viljandimaa kunstnik, kes tõusis Peterburi Kunstide Akadeemia professoriks

Johann Köler (1826-1899)

200

Džässmuusika päritolumaa

USA

200

Eesti rahvusliku kunstielu alusepanijad

Ants Laikmaa ja Kristjan Raud

300

Tänase EKA eelkäija, rajati 1914.a.

Riigi Kunsttööstuskool Tallinnas

300

Hispaania arhitekt, kelle looming on juugendstiili arhitektuuri äärmuslikumaid näiteid. 

Antoni Gaudi (1852-1924)

300

See kool Peterburis andis head praktilised kunstioskused ja tarbekunstniku kutse

Stieglitzi kunstikool

300

Need on tema loodud koorilaulud - "Ei saa mitte vaiki olla", "Ta lendab mesipuu poole"

Miina Härma (1864-1941)

300

Euroopa kunstipealinn 20.saj. algul, kus õppisid paljud eesti kunstnikud

Pariis

400

1904.a. rajatud kunstikool Tartus

Kristjan Raua ateljeekool, "Pallase" eelkäija 

400

Arhitektuuristiil, mis püüdis elustada keskaegseid ehitusstiile

Neo- e. uusgootika

400

Eesti kunstnik, tuntud oma ekspressionistlike maastikumaalide poolest. "Pallase" esimene juhataja

Konrad Mägi (1878-1925)

400

Sel aastal avati kõrgemad muusikakoolid Tartus ja Tallinnas

1919.a.

400

Prantsuse helilooja, impressionistliku muusika juhtfiguur koos C.Debussy'ga. "Boolero"

Maurice Ravel (1875-1937)

500

Mõiste "kunstielu" sisaldas sel ajajärgul järgmisi tegevusi

kunstikoolide asutamine, näituste korraldamine, kunstist, muusikast, arhitektuurist kirjutamine, kunstiteoste ost-müük.

500

Arhitektuuristiil, kus kasutati voolavaid kõverjooni, väänlevaid sõlmi lõikekohtades. Laenati ideid Jaapanist

Juugend e. art nouveau e. Modern style

500

Kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, aritektuuri ja sisekujunduse stiil. Kõrgaeg 1890-1914

Juugendstiil

500

Eestis kujunes välja 2 erinevat muusikakoolkonda, mille esindajateks olid, vastavalt Tallinnas või Tartus, need heliloojad

Tallinnas - A.Kapp, E.Aav, G.Ernesaks. Märksõna "vokaalmuusika". Tartus - H.Eller, Ed. Tubin ja "sümfooniline muusika".

500

Austria helilooja, nn. dodekafoonia kasutusele võtja, kelle maale peetakse sümbolismi ja ekspressionismi väljapaistvateks näidedeks


Arnold Schönberg (1874-1951)

M
e
n
u