Taust
Viljandimaa jõukuse üks põhjustest sel ajajärgul
Linakasvatus
Neogootika stiilis loss Eestis, sarnaneb Windsori lossiga Inglismaal
Sangaste loss
Pariisi maetud kunstnik, kelle tööd on "Põrgu", "Viljandi maastik"
Ed. Viiralt (1898-1954)
Eesti esimene rahvusooper, selle autor.
Evald Aav. "Vikerlased". 1928
Sõna "juugend" prantsuse ja inglise keelsed vasted
Vastavalt - Art nouveau, Modern Style
Seda peetakse negatiivseks nähtuseks, aga see soodustas eestlaste osasaamist Peterburi kultuurielust
Venestamine
Neogootika stiilis loss Eestis, mille eeskujuna on kasutatud Balmorali lossi Inglismaal
Alatskivi loss
Viljandimaa kunstnik, kes tõusis Peterburi Kunstide Akadeemia professoriks
Johann Köler (1826-1899)
Džässmuusika päritolumaa
USA
Eesti rahvusliku kunstielu alusepanijad
Ants Laikmaa ja Kristjan Raud
Tänase EKA eelkäija, rajati 1914.a.
Riigi Kunsttööstuskool Tallinnas
Hispaania arhitekt, kelle looming on juugendstiili arhitektuuri äärmuslikumaid näiteid.
Antoni Gaudi (1852-1924)
See kool Peterburis andis head praktilised kunstioskused ja tarbekunstniku kutse
Stieglitzi kunstikool
Need on tema loodud koorilaulud - "Ei saa mitte vaiki olla", "Ta lendab mesipuu poole"
Miina Härma (1864-1941)
Euroopa kunstipealinn 20.saj. algul, kus õppisid paljud eesti kunstnikud
Pariis
1904.a. rajatud kunstikool Tartus
Kristjan Raua ateljeekool, "Pallase" eelkäija
Arhitektuuristiil, mis püüdis elustada keskaegseid ehitusstiile
Neo- e. uusgootika
Eesti kunstnik, tuntud oma ekspressionistlike maastikumaalide poolest. "Pallase" esimene juhataja
Konrad Mägi (1878-1925)
Sel aastal avati kõrgemad muusikakoolid Tartus ja Tallinnas
1919.a.
Prantsuse helilooja, impressionistliku muusika juhtfiguur koos C.Debussy'ga. "Boolero"
Maurice Ravel (1875-1937)
Mõiste "kunstielu" sisaldas sel ajajärgul järgmisi tegevusi
kunstikoolide asutamine, näituste korraldamine, kunstist, muusikast, arhitektuurist kirjutamine, kunstiteoste ost-müük.
Arhitektuuristiil, kus kasutati voolavaid kõverjooni, väänlevaid sõlmi lõikekohtades. Laenati ideid Jaapanist
Juugend e. art nouveau e. Modern style
Kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, aritektuuri ja sisekujunduse stiil. Kõrgaeg 1890-1914
Juugendstiil
Eestis kujunes välja 2 erinevat muusikakoolkonda, mille esindajateks olid, vastavalt Tallinnas või Tartus, need heliloojad
Tallinnas - A.Kapp, E.Aav, G.Ernesaks. Märksõna "vokaalmuusika". Tartus - H.Eller, Ed. Tubin ja "sümfooniline muusika".
Austria helilooja, nn. dodekafoonia kasutusele võtja, kelle maale peetakse sümbolismi ja ekspressionismi väljapaistvateks näidedeks
Arnold Schönberg (1874-1951)