JÕULUVANA
Enne jõuluvanade traditsiooni, käisid taluperedes kingitusi jm jagamas ...Kes?
Jõulusandid
Eamasti noormehed, kes soovisid pererahvale õnne ja edu
Eesti rahvapärimuses nimetatakse päkapikke ...
maa-alusteks ja härjapõlvlasteks.
Eesti rahvakalendris tähistas jõuluaeg...mida?
Talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule, kesktalvist puhke- ja pidutsemisaega.
Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni. Nimeta need!
Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse Kristuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud.
Millal jõule peeti?
Jõulude aeg vältas tavaliselt 21. detsembrist, toomapäevast kuni 6. jaanuari, kolmekuningapäevani. Jõuluaja sisse jääv kõige tähtsam aeg oli jõuluõhtu 24. detsembril ja jõulupühad, mis kestsid 25.-27. detsembrini.
Jõuluvana kodu öeldakse asuvat põhjanabal. Rovaniemis on teemapark, mis on rahvusvaheliselt populaarne turismiatraktsioon. Kus aga on siis jõuluvana kodu täpsemalt? Maakond, vald, küla
Soome Lapi Savukoski Korvatunturil on jõuluvana kodu
Täiskasvanud päkapikumees kaalub ... grammi, päkapikunaine aga ... grammi.
300g
250–275g
Varem kuulus jõulude lahutamatu osa juurde ka......?
saun
Mis aastast on jõululaupäev riigipühad ja puhkepäev?
Aastast 2005
Mis vorst on Eesti rahvuslik jõuluroog?
Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.
Algseks kingitoojaks, kellest jõuluvana kuju välja arenes, on peetud...keda?
piiskop Püha Nikolaust
Parimas elujõus päkapikk on ... aastane.
275
Külla ei mindud jõululaupäeval ega esimesel jõulupühal. Miks?
Seda on põhjendatud halbade kontaktide välistamisega, nii et ootamatule külalisele visati pastlad või pajalapid kaela ja soola või tuhka jälgedesse ning tehti muul viisil häbi.
Mis on ohutised ja miks neid tehti?
Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne.
Tubadesse raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad peale pühi põletada.
Mitu korda tuli jõuluööl süüa ja miks?
Igaüks pidi saama nii palju süüa, kui tahtis. Jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest.
Vanematel piltidel pole Eesti jõuluvana sugugi punase mantliga vaid....? Mis oli Eesti jõuluvana riietuseks?
Kasukas ja vildid
Pikkus (ilma mütsita): ... cm.
Keskmine eluiga: ... aastat.
15
400
Enam määrab jõulude olemuse see, kas peres on ... või mitte.
lapsi
Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. Kuidas nimetatakse jõule Lõuna-Eestis? "
Talistepüha
Kes on Tahma-Toomas ja kuhu teda Toomapäeval viidi?
Toomapäeval käidi Tahma-Toomast (õlgedest ja vanadest närudest tehtud nukku, mis sümboliseeris mustust) viimas. Tahma-Toomas tassiti salamahti taluõuele, kust leidja püüdis selle kiiresti edasi toimetada.
Kes olid krõstoslaavitajad?
(vene k. ‘au Kristusele’) on olnud tuntud idakiriku aladel, meil Setumaal. Väikesed lasterühmad liiguvad majast majja sõnades ‘Kristus on sündinud’. Pererahvas vastab selle peale ‘Kristus on tõesti sündinud!’
Hädaolukorras muudab päkapikk ennast....
seeneks
Mis on piimalill ehk poinsettia?
jõulutäht
Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Ometi toodi tuppa õled, miks?
Tuppa toodud õled tähistasid jõulude algust!
Mis ei tohtinud jõulude ajal tööd teha ja tuli terve öö üleval olla?
Et mitte halba õnne kaela tuua. Et ei oleks kogu aasta unine.