Kalad
... on ilusa ja ereda värvusega, jässaka kehaga kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed tumedate püstvöötidega ning kõhuuimed ja pärakuuim erkoranžid.
Kes on ahven
Sinikael-part on suur, püstise hoiakuga lind, partidest Eesti kõige tavalisem.
Kes on sinikael-part
... on sotsiaalsed loomad ja elavad perekondadena, kuhu võib kuuluda järglasi mitmest pesakonnast. Nende pesad on ehitatud uruna veekogu kaldasse või suure okstest ja peenematest tüvedest pesakuhilana, mille sissepääs jääb turvakaalutlustel veetasemest allapoole.
Kes on kobras
Kasvavad peamiselt seisva veega veekogudes, vahel ka aeglase vooluga jõesoppides. Neid iseloomustavad suured veepinnal ujuvad lehed ja kaunid valged õied.
Kes on valge vesiroos
Peipsi järve keskmine sügavus
Mis on 8 m
... on kõrget kasvu, külgedelt silmatorkavalt lamenenud kehaga kala. Eesti rekord: kaal 5,5 kg, pikkus 58 cm, kõrgeim vanus 25 aastat.
Kes on latikas
Hundrüüs vanalinnul on peas mustad suletutid, mis erutuse korral on lidus, mängu ajal aga püsti ja kohevile aetud. Muidu valgele kaelale annab kontrasti punakaspruun "põskhabe" või krae, mida lind oskab samuti laiali ajada.
Kes on tuttpütt
Ühe öö jahiretked võivad olla 3-10 km pikad, kuid talvel, kui veekogud külmuvad, võib ta veelgi pikemaid rännakuid ette võtta, otsides lahtiseid veekogusid. Tema meelistoiduks on kahepaiksed ja kalad, kuid mingil määral sööb ta ka veekogu kaldavööndis elavaid närilisi, nt mõningaid hiiri, mügrisid või ondatraid.
Kes on saarmas
Kasvab sageli koos vesiroosidega. Lehed paistavad neil esmapilgul olevat väga sarnased, õied on aga kollased ja väiksemad kui vesiroosi valged õied.
Kes on kollane vesikupp
Peipsi järve kolm osa
Mis on Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärv
... on pikliksüstja kehaga, kitsa pea ja terava ninaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Esimesel seljauimel on ogakiired. Seljalt küljejooneni on ta rohekas- kuni tumehall, tumedate püstvöötidega, kõhualune on valge. Eestis elutseb teda kõige rohkem Peipsis ja Võrtsjärves
Kes on koha
... on on kollase noka ja jalgadega arvukas lind. Sageli tegutsevad sadamate läheduses ja kui mõni laev välja sõidab, siis asub osa linde seda saatma.
Kes on kalakajakas
Tema keha on ümar ja jässakas ja tagajalad lühikesed, nahk sile. Värvus ja muster on hästi varieeruvad - mudakonn õib olla hall, helepruun, kollakas või valkjas, tumedamate tähnide või laikudega, vahel on muster sootuks marmorjas. Levinud kahepaikse liik.
Kes on mudakonn
... on meie suurim kõrreline. Paari-kolme meetri kõrgused, kuid võib leida ka neljameetriseid “latte”.
Kes on pilliroog
Ainuke väljavoolutee
Mis on Narva jõgi
Saleda ja üsna läbipaistva kehaga ning suure suuga kala. Nad on mageveekogudes pinna lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks".
Kes on Peipsi tint
Rahvasuus on pandud talle nimesid kalakurg, kalakull ja kalakaur. See viitab sellele, et ta on kalatoiduline. Pesa ehitavad nad kõrgele puu otsa, tavaliselt on selleks kuusk, aga võivad olla ka männid või haavad.
Kes on hall haigur
Kasvavad keskmiselt 11-13 cm pikkuseks, kusjuures emased on isastest tavaliselt suuremad. ... on tähnikvesilikust tumedam - ülapool on pruunikasmust või must, kõhupool oranžja mustade laikudega.Ta kuulub II looduskaitsekategooriasse ja on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis liik.
Kes on harivesilik
... on nime saanud ilmselt suursuguse välimuse tõttu. Uhked on tema suured õisikud, kus on palju valge-lillakirjusid õisi peenikestel raagudel.
Kes on luigelill
Peipsi suurim sügavus
Mis on 17,6m
... on ainus magevees elav tursklane. Keha ja uimed marmorimustrilised, pisikesed soomused paiknevad limase naha sees. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub loiuks ja jääb nn. suveunne.
Kes on luts
Hundrüüs isaslinnul on must rohelise läikega pea, millel on ümar valge haljaslaik. Isase sõtka rind ja külgkere on samuti valged, enamus ülapoolest aga must, kusjuures põiki üle valge külje jooksevad kitsad mustad õlatriibud. Linnu silm on kollane.
Kes on sõtkas
Kuigi temast on vähesed inimesed midagi kuulnud, on tegu täiesti tavalise ja arvuka loomakesega Eestis ja ka Euroopas laiemalt. Nad asustavad peamiselt mageveekogude kaldaalasid, niiskeid niite või metsi.Sarnaselt oma lähisugulastele on ka tema tillukest kasvu ja omab terava otsaga kärssa.
Kes on vesimutt
Talle kuuluvad ka sellised rahvapärased nimed nagu vesilill, lehmakeel, hullukoerarohi ja teised. Suurem osa nimesid on just konnadega seotud.
Kes on harilik konnarohi
Peipsi järve pindala
Mis on 3543 km2