Tunni käivitamine
Õppimise juhtimine
Õppemeetodid ja -keskkond
Tagasiside ja refleksioon
Tunni lõpetamine ja üldistamine
100

Millist lihtsat meetodit saab kasutada klassiruumi vaikseks saamiseks?

püsti tõusmine, kükitamine, sosinal rääkima hakkamine, tahvlile millegi kirjutamine, vaikselt paigal seismine, klassis ridade vahel ringi jalutamine

100

Miks on oluline õpilastele tunni teemat tutvustada?

Annab ülevaate eesootavast, häälestab mõttega kindlale suunale, õpilane on koostööaltim, kui tegevus on läbipaistev ja mõistetav

100

Miks on oluline varasemate teadmiste meeldetuletamine enne uue materjali alustamist?

Konstruktivistlik õpikäsitus näeb ette, et varasemad teadmised on aluseks uute ehitamisele ja kinnistamisele. Õpilasel ei teki seoseid, kui varasemalt õpitu "hüljatakse"

100

Milliseid meetodeid saab kasutada õpilaste õpistiilide toetamiseks?

Erinevate õpistiilide katsetamine tundides ja nendele tähelepanu juhtimine, nt kirjutamine, märkmekaardid, mõttekaardid, paariliselt küsimine, rühmatöö, kuulamine, ümberjutustus jmt

100

Kuidas saab õpilasi toetada materjali kinnistamisel?

Aktiivne meenutamine abivahenditeta, kordamise hajutamine, erinevates kontekstides rakendamine, õpetamine teistele, mänguline kinnistamine (Kahoot, Quizizz)

200

Kuidas saab audiovisuaalseid materjale kasutada õpilaste huvi suurendamiseks?

Erinevad videod tekitavad seoseid reaalse maailmaga ning aitavad õpitut lähemale tuua; audiofailid võimaldavad õpet lõbusamask muuta ning pakkuda vaheldust lugemisele

200

Kuidas aidata õpilasi õpieesmärkide seadmisel?

Andes näpunäiteid erinevatest võtetest, nt mudeldades, koos läbi tehes, korduvalt eesmärgistamisele tähelepanu suunates

200

Milliseid viise saab kasutada õpilaste varasemate teadmiste seostamiseks uue teemaga?

Küsimuste küsimine, lastes õpilastel sõnastada seoseid, tuues elulisi näiteid, refleksioonifaasis ülesanne, kus jõutakse ka varasemalt õpituni

200

Kuidas suunata õpilasi teadlikult iseseisvalt õppima?

Juhendada, millist meetodit kasutades oleks seda teemat kõige parem õppida: nt kasuta sõbralt küsimist ja vastamist, tee märkmekaardid, loe ja tee märkmeid, jooni tekstis alla, esita teksti kohta küsimusi, õpi pähe jmt

200

Millised refleksioonimeetodid aitavad õpilastel oma õppetegevust analüüsida?

Õpimärkmik või refleksioonipäevik, -plakat, 

3-2-1 meetod:3 asja, mida õppisin, 2 küsimust, mis mul tekkisid, 1 asi, mida tahan veel uurida

exit ticket (tunnist väljumiseks sõnastavad enda jaoks olulisima ja annavad õpetajale), 

suuline refleksioon

300

Nimeta kaks meetodit, mida saab kasutada õppija aktiivseks kaasamiseks tunni alguses.

õpilased esitavad teema kohta küsimusi õpetajale, õpilased ennustavad/arutlevad etteantud tunni teemal

300

Mis vahe on õpetaja seatud ja koos õpilastega seatud õpieesmärkidel?

Õpetaja seatud eesmärgid täidab üldjuhul ka õpetaja ise ning õpilasel puudub selles osas võimalus seisukohta võtta. Õpilastega KOOS seatud eesmärk aitab õpilastel teema vajalikkust enda jaoks mõtestada ja teema omandamine on õpilasele olulisem

300

Mis kasu on õpilaste kaasamisest uue materjali avastamisse?

Kui õpilased saavad ise uurida, katsetada ja avastada, muutub õppimine neile tähenduslikumaks. Nad tunnevad, et nende mõtted ja panus loevad, mis tõstab sisemist motivatsiooni.

300

Miks on oluline pakkuda jooksvat tagasisidet õppimise käigus?

Õpilane saab kindlustunnet, et ta liigub õiges suunas ning teda toetatakse ja märgatakse. Õpilane saab tagasisidet arengukohtadeks ning õpib, et eksimine on õppimise osa ja see võib olla lõbus

300

Miks on oluline aidata õpilastel teha üldistusi?

Üldistamine aitab õpilastel eristada olulist ebaolulisest ning mõista suuremaid mustreid ja seaduspärasusi. Kui õpilased oskavad teadmisi üldistada, suudavad nad ise uut infot mõista ja selle tähtsust hinnata.

400

Kuidas kohandada meetodeid klassi vajadustele vastavalt?

Arvestades õpilaste huvisid, nende igapäevategevusi, arvestades HEV-i, arvestades õpilaste väsimuse astet/aktiivsust, arvestades keskkondade kasutamise võimalusi, arvestades õpilaste ettepanekuid
400

Kuidas seostada tunni eesmärke refleksiooniga?

Eesmärgid tuleb püstitada praktilised, et nende saavutatust saaks erinevates õppimise faasides "kontrollida", nende üle arutleda

400

Kuidas saab erinevate õppemeetodite pakkumine toetada õpilaste iseseisvat õppimist?

Õpilane tunneb, et tal on autonoomsus valida ning ta on koostööaltim, enda tehtud valik muudab kohusetundlikumaks, erinevad meetodid muudavad õppimise lõbusamaks

400

Kuidas saab õpilasi kaasata refleksiooniprotsessi?

Neid küsimustega suunates, nende vastuseid kuulates ja arutelu arendades; saab lasta õpilastel omavahel arutleda ja ka üksteist/ülesannet tagasisidestada

400

Kuidas saab õpilasi suunata oma teadmisi praktiliselt rakendama?

  • Esita päriselulisi probleeme, mida õpilased peavad lahendama, projektõpe, lase õpilastel töötada koos, et leida praktilisi lahendusi, vii õpilased klassiruumist välja, et nad näeksid teadmiste rakendamist tegelikus keskkonnas

500

Too näiteid loovatest ja tõhusatest viisidest õpilaste tähelepanu saavutamiseks.

küsimuste küsimine, rolli andmine õpilasele, elulise/kõnetava probleemi püstitamine, provokatiivse väite esitamine teema kohta

500

Too näide tunnieesmärkide seadmisest, mis on seotud reaalse eluga.

Soovin saada selgemaks mahuühikud, et oskaksin retseptis koguseid lugeda; soovin saada selgemaks kirjavahemärgistamise, et end elus arusaadavalt väljendada; soovin mõista paremini keemilisi reaktsioone, et mu aju harjuks probleemide lahendamisega ning mõtleks ka "kastist välja"

500

Too näide uue materjali omandamisest koostöövõimalusi kasutades.

Probleemi lahendamine paaris, küsimuste koostamine klassikaaslastele (ja vastuste kntr), loovülesanne rühmas

500

Too näide edasisidestamise meetodist, mis aitab õpilastel oma õppimist analüüsida.

"Kolm sammu edasimineku suunas": 

Mis mul hästi õnnestus? 

Mis oli keeruline või vajab veel harjutamist? 

Mida ma järgmiseks teen, et paremaks saada?

500

Too näide õppemeetodist, mis soodustab pikaajalist teadmiste kinnistamist.

  • Matemaatikas: segada erinevat tüüpi ülesandeid (nt murdude liitmine, korrutamine, jagamine).

  • Keeleõppes: kombineerida eri grammatikateemasid ühe harjutuse sees.

  • Ajalooõppes: võrrelda ja seostada eri ajastute sündmusi.

M
e
n
u