Põhi- ja peakäänded, käänetevahelised seosed
Lühendamine
Lühike mitmuse osastav, omadussõnade võrdlusastmed
Astmevaheldus
Veaohtlikud käänd- ja pöördsõnade vormid
100
Millal saab eest keele käändsõnade mitmuse tunnus olla -de?
Kui ainsuse osastav on lõputa või osastava lõpus on -d (mõrude, maade).
100
Millal pannakse väiketähtlühendi lõppu punkt?
... kui väiketähtlühend läheks segi mõne eestikeelse sõnaga näit. (näiteks)
100
Kuidas saadakse üldjuhul omadussõnade keskvõrre?
Keskvõrre saadakse üldjuhul algvõrde omastavast, millele liidetakse võrdetunnus -m (alates omastavast -ma).
100
Nimetage astmevahelduse kaks alaliiki.
vältevaheldus laadivaheldus
100
Millal on eesti keeles võimalik mitmuse osastava lõpus -si?
Kui nimetava lõpus on -ne või -s.
200
Nimeta eesti keele põhikäänded. Miks neid käändeid nii nimetatakse?
ainsuse omastav - saame ainsuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast ja mitmuse nimetava mitmuse omastav - saame mitmuse käänded alates sisseütlevast
200
Millal ei lühendata eesnime? (4 juhtumit)
1) esmakordsel esinemisel tekstis, 2) raamatukaanel ja tiitellehel, 3) dokumentides, 4) uksesiltidel
200
Moodusta lühike ülivõrre järgmistest sõnadest: lühike lähike pisike hea
lühim lähim pisim parim
200
Missuguseid vorme võrreldakse käändsõnade astmevahelduse kindlakstegemisel? Missuguseid vorme võrreldakse pöördsõnade astmevahelduse kindlakstegemisel?
ains nim, om, os (lagi, lae, lage) nud-keskõna ja oleviku eitust (õppinud, ei õpi)
200
Miks on õige öelda "pimeda", aga õige ei ole "nürida"?
Sõna "pime" lõpeb nimetavas e-ga, sõna "mõru" u-ga.
300
Mis saab olla eesti keele sõnade ainsuse osastava lõpus?
- (pesa) -d (maad) -t (laegast)
300
Millal lühendamist kasutada ei sobi? (3 juhtumit)
1) pidulikus ja tippametlikus tekstis, 2) au- ja tänukirjas, 3) ilukirjanduslikus jaesseistlikus tekstis
300
Nimeta omadussõnade kolm võrdlusastet. Too igaühe kohta üks näide.
algvõrre e positiiv (ilus) keskvõrre e komparatiiv (ilusam) ülivõrre e superlatiiv (ilusaim e kõige ilusam)
300
Miks pole astmevahelduslikud järgmised sõnad: soo kartul olema
soo - ühesilbiline tüvi kartul - kolmesilbiline tüvi olnud - "olnud" on II vältes, ei "ole" on I vältes
300
Nimeta eesti keele kolm liitsõna, mille käänamisel käänduvad mõlemad osad.
seesama needsamad toosama noodsamad emb-kumb (igaüks)
400
Nimeta eesti keele peakäänded (7). Missuguseid käändeid neist nimetatakse põhikääneteks?
peakäänded: ains nim, om, os ja sisseü; mitm om, os ja sisseü ains om ja mitm om
400
Nimeta neli lühendamise viisi.
algustähtlühend, katkendlühend, konsonantlühend, kombineeritud lühend
400
Miks eisaa moodustada lühikest ülivõrret sõnadest "loll", "lai", "soe", "tubli"?
loll - keskvõrre on juba "loll" lai - lühike ülivõrre oleks reegli järgi "laiim" soe - lühike ülivõrre oleks reegli järgi "soojim" tubli - mitmuse osastav on "tublisid", sel juhul lühikest ülivõrret ei ole
400
Selgita vältevahelduse olemust. Selgita laadivahelduse olemust.
Oma olemuselt on vältevaheldus II ja III välte vaheldumine võrreldavates vormides. Laadivaheldus on g, b, d, k, p, t, s-i kadu või teisenemine nende silpide piiril, kus määratakse sõnavälde.
400
Selgita, mille põhjal teed kindlaks, kas ik-lõpulised sõnad käänduvad nagu "õpik" või nagu "maastik".
Kui ik-lõpu ees on üks silp, siis tuleb vaadata, kas sõna on I, II, või III vältes. Kui on I või II vältes, siis käändub nagu "õpik", aga kui on III vältes, siis käändub nagu "maastik". Kui ik-lõpu ees on rohkem silpe kui kaks, siis käändub nagu "maastik".
500
Nimetage viis peakäänetevahelist seost.
1) astmevahelduslike sõnade nim ja os on ühes astmes (neil on sarnane tüvi); 2) ains lühike sisseütlev on sarnane ains osastavaga; 3) astmevahelduslike sõnade ains os ja mitm om on ühes astmes; 4) i-mitmuse ja tüvemitmuse saame mitm os käändest; 5) astmevahelduslike sõnade mitmuse os on tugevas astmes
500
Kuidas käänatakse väiketähtlühendit? (3) Kuidas käänatakse suurtähtlühendit? (2)
Väiketähtlühendi käänamisel lähtutakse lühendi taga olevast sõnast, sidekriipsu abil lisatakse tunnus (kui see on) ja käändelõpp. Suurtähtlühendit käänatakse lähtuvalt hääldusest, vajadusel lisatakse sidevokaal, võib kasutada sidekriipsu.
500
Nimeta kolm lauset, mis aitavad moodustada lükest mitmuse osastavat. Selgita, kuidas need laused aitavad lühikest mitmuse osastavat moodustada.
Tuleb tige peni ja uriseb. Kass kõrtsis ei käi. Eks ämm söö kodus sütt. Esimene lause aitab moodustada lühiksest mitmuse osastavat u-, i- ja e-tüvelistest sõnadest. Teine ja kolmas lause a-tüvelistest sõnadest. See, kas mitmuse osastavas on u või i, sõltub esimese silbi vokaalist.
500
Nimeta astmevahelduse määramise etapid õiges järjekorras.
1) moodustame võrreldavad vormid, eraldame lõpud ja tunnused; 2) teeme kindlaks, kas sõna on kahesilbilise tüvega (kas AV on võimalik); 3) otsime laadivaheldust, kui seda pole, siis 4) määrame välte ja otsime vältevaheldust; 5) märgime astmed; 6) vaatame, kas tegemist on nõrgeneva või tugevneva tüvega
500
Moodusta tegusõnadest "naasma", möönma", "koolma", "veenma", julgema", "jääma", "jätma", "töötama", "tüütama", "surema" vorm, mis vastaks küsimusele "mida ei tehta?".
ei naasta, ei möönda, ei koolda, ei veenda, ei julgeta, ei jääda, ei jäeta, ei töötata, ei tüüdata, ei surda
M
e
n
u