Hääled
Porisev kärbes
Porikärbes
Ohtlikke haigusi kandev ämblikulaadne
Puuk
Väidetavalt kõige levinum putukas maailmas
Harilik toakärbes
Ainus putukas, kes toodab toitu, mida söövad ka inimesed
Mesilane
Oksaraag loodusmajas
Hiid-raagritsikas
Sisisev putukas loodusmajas
Madagaskari sisiprussakas
Põrisev, uskumatult järjekindel ja haigusi kandev suur kärbseline, kes hammustab väga valusasti.
Parm
Kirgaspunaste silmadega pisike kärbes
Äädikakärbes
Punased täpilised kattetiivad. Lemmiktoit on lehetäid
Lepatriinu
Eriti suur herilane
Vapsik
Tema laulab ahju taga
Kilk
Pinisevad kahetiivalised. Üksnes emased imevad verd, isased toituvad taimemahlast.
Pistesääsed
Kärbes, kes karvadesse maandununa heidab oma tiivad seljast
Põdrakärbes
Väga tuntud inimkaasleja, kes tunneb maitset jalgadega
Toakärbes
Suur, karvane, paksu kerega, looduskaitsealune tolmeldaja.
Kimalane
Augustiöö siristamise põhjustaja
Ritsiklased
Peamiselt selle järgi leiavad sääsed oma ohvri
Püsisoojaste väljahingatud süsihappegaas
Verd imev toakärbsele sarnane kärbes
Pistekärbes
Õunamähkuri lemmiktoit
Õunad
Ehitavad hiiglasliku teravatipulise kuhila okastest ja metsakõdust.
Metsakuklane
Metalselt läikiv, rohekas, suur ja ohutu, kuid hirmuäratavalt põrisev põrnikas
Kuldpõrnikas
Väike, kuid mürgine vereimeja, kelle hammustuse ümber tekib paistetus ja sügelus teinekord alles päevi hiljem.
Kihulane
Kärbes väljutab toidule seedeensüüme ning imeb londi abiga endasse juba seeditud toidu. Miks ta seda teeb?
Tal pole võimalik toitu närida. Seda nimetatakse sooleväline seedimine.
Londitaoline moodustis, mille abil liblikad toituvad
Imilont
Eesti rahvusliblikas
Pääsusaba