Hääled
Vereimejad
Kärbes
Toitumine
Suur
100

Porisev kärbes

Porikärbes

100

Ohtlikke haigusi kandev ämblikulaadne

Puuk

100

Väidetavalt kõige levinum putukas maailmas 

Harilik toakärbes

100

Ainus putukas, kes toodab toitu, mida söövad ka inimesed

Mesilane

100

Oksaraag loodusmajas

Hiid-raagritsikas

200

Sisisev putukas loodusmajas

Madagaskari sisiprussakas

200

Põrisev, uskumatult järjekindel ja haigusi kandev suur kärbseline, kes hammustab väga valusasti. 

Parm

200

Kirgaspunaste silmadega pisike kärbes

Äädikakärbes

200

Punased täpilised kattetiivad. Lemmiktoit on lehetäid

Lepatriinu

200

Eriti suur herilane

Vapsik

300

Tema laulab ahju taga

Kilk

300

Pinisevad kahetiivalised. Üksnes emased imevad verd, isased toituvad taimemahlast. 

Pistesääsed

300

Kärbes, kes karvadesse maandununa heidab oma tiivad seljast

Põdrakärbes

300

Väga tuntud inimkaasleja, kes tunneb maitset jalgadega

Toakärbes

300

Suur, karvane, paksu kerega, looduskaitsealune tolmeldaja. 

Kimalane

400

Augustiöö siristamise põhjustaja

Ritsiklased

400

Peamiselt selle järgi leiavad sääsed oma ohvri

Püsisoojaste väljahingatud süsihappegaas

400

Verd imev toakärbsele sarnane kärbes

Pistekärbes

400

Õunamähkuri lemmiktoit

Õunad

400

Ehitavad hiiglasliku teravatipulise kuhila okastest ja metsakõdust. 

Metsakuklane

500

Metalselt läikiv, rohekas, suur ja ohutu, kuid hirmuäratavalt põrisev põrnikas

Kuldpõrnikas

500

Väike, kuid mürgine vereimeja, kelle hammustuse ümber tekib paistetus ja sügelus teinekord alles päevi hiljem. 

Kihulane

500

Kärbes väljutab toidule seedeensüüme ning imeb londi abiga endasse juba seeditud toidu. Miks ta seda teeb?

Tal pole võimalik toitu närida. Seda nimetatakse sooleväline seedimine. 

500

Londitaoline moodustis, mille abil liblikad toituvad

Imilont

500

Eesti rahvusliblikas

Pääsusaba

M
e
n
u