Oboe
Puupuhkpill
Fagott
Saksofon
Flööt ja klarnet
100

Esialgsetel oboedel oli just nii, mitu klappi.

2 klappi

100

Nimeta 3 materjali, millest tänapäeval tehakse puupille.

Metall, puit ja  elevandiluud 

100

Orkestris kuulub fagott just sellesse rühma.

Basspilli rühma

100

Saksofon on just nii mitme kordse lesthuulikuga pill.

Ühekorde

100

Blokkflöödil on just nii palju auke.

6-8 auku

200

Just nii pikk on aukude ja klappidega varustatud toru oboel.

Oboe aukude ja klappidega varustatud toru on 60cm

200

Puupuhkpillid ehk...

Aerofonid

200

Just see noot kõlab fagotist ühe oktavi võrra madalamalt

Kontrafagott

200

Just tema leiutas Pariisis saksofoni. 

Adolphe Sax

200

Just sellel aastal leiutas J. C. Denner kaasaegse klarneti.

1690. aastate paiku.

300

Just sellest on valmistatud oboe kahekordne lesthuulik.

Pilliroost

300

Puupillide jaoks kasutatakse ka tehismaterjale. (jah või ei)

Jah

300

Just see pill on puupuhkpillide rühma kõige madalam pill.

Fagott

300

Saksofoni huulik sarnaneb just selle pilli nokkhuulikuga.

Klarneti

300

Just seda pilli mängis puupuhkpillidest Ian Anderson.

Flööt

400

Just seda maad peeakse oboe kodumaaks.

India

400

Just nende asjadega muudetakse puhkpillidel heli kõrgust.

Auke sõrmede või klappidega avades ja sulgedes 

400

Just nii mitme kordne on oboe ja fagoti lesthuulik.

Oboel ja fagotil on kahekordne lesthuulik

400

Välimuselt on saksofonid kahesugused ja just need kaks pilli on sirged.


Sopranino ja sopran

400

 Klarneti toru on just nii pikk.

 68cm

500

Oboed kasutatakse just nende emotsioonide väljendamiseks orkestris.

Armastuse, igatsuse ja kurbuse väljendamiseks

500

Just need neli puhkpilli kuuluvad sümfooniaorkestrisse.

Flööt, oboe, klarnet ja fagott

500

Just sellest puust valmistatakse enamasti fagotte.

Vahtrapuust

500

Esijalgu kasutati saksofone just seal orkestrites.

Sõjaväeorkestrites

500

Just see pill on puupillide rühma kõrgeim pill.

Pikoloflööt

M
e
n
u