Kalender
Kombed
Toit
Mõisted
Vanasõnad/kõnekäänud
100

Mis kuupäeval on jaanipäev?

24.juuni

100

Sellel õhtul valatakse tina.

nääriõhtu, vana-aastaõhtu

100

Seda võbelevat toitu valmistatakse enamasti seajalgadest, sabast ja kõrvadest. 

sült

100

Seda päeva on aastas kaks korda: üks päev on aasta kõige lühem ja teine on kõige pikem.

pööripäev

100

Selle julge looma rind on rasvane.

hunt

200

See rahvakalendri tähtpäev on 2. veebruaril. 

küünlapäev

200

Sellel päeval kanti valgeid ja ilusaid riideid. 

kadripäev

200

Sellel päeval söödi viimast korda sealiha.

vastlapäev

200

Selles liikumismängus minnakse kõik koos lõikama ühte teravilja.

rukis

200

Sinna kukub süda, kui inimene kardab. 

saapa säärde

300

Just sellel nädalapäeval on alati vastlad.

teisipäev

300
Mida pikem liug sellel päeval, seda pikemad linad. 

vastlapäev

300

Poistele, kes tüdrukutele ei meeldinud, sokutati lihavõtetel selline asi. 

toores muna

300

Nii nimetatakse jõulude-eelset aega (4 nädalat).

advent

300

See nähtus ei hüüa tulles.

õnnetus

400

Me tunneme surnukuud just selle kirjakeelse nimega. 

november

400

Sellel ööl pidid ringi liikuma nõiad. Mis aeg see on (nimetus) ja mida kurja peletamiseks pidi tegema?

Volbriöö, lõke

400

Sellel ajal kaeti laud parimate toitudega. Toitu viidi ka lakka või sauna. 

hingedeaeg

400

Seda peetakse enamasti enne lihavõttepühi ning võiks võrrelda dieediga. 

paast

400

Selle looma ajab häda kaevu.

härg

500

Sellel päeval alustati künnitöid, lasti kari välja, teenistusse asusid suveks palgatud abilised.

jüripäev

500

Sellel ööl oli neidude seas komme korjata üheksalt heinamaalt üheksat sorti lilli, igast sordist üheksa õit, neist punuti ristteel pärg. 

jaaniöö

500

Need kaks toiduainet lähevad omavahel segamini, kui inimene millestki aru ei saa. 

puder ja kapsad

500

Nii nimetatakse pühasid, mille tähistamiseks ei ole kindlat kuupäeva (nt vastlad, lihavõtted). 

liikuvad pühad

500

See tuleb pika ilu peale. 

pill

M
e
n
u