Muinasjutud
Mõistatused
Vanasõnad Lõpeta vanasõna!
Kõnekäänud (Seleta kõnekäänu tähendus!)
Muistendid (Seleta lugu oma sõnadega!)

100

Nimeta muinasjutu pealkiri, milles mehike sõi pidevalt koka keedetud leeme ära?
Mis on "Ahjualune".

100

Kes vastab ilma keelt oskamata?
Mis on kaja.

100

Kingitud hobuse suhu ……………………..
Mis on ei vaadata.

100

Suu peale kukkuma.
Mis on vait olema/ vaikima.

100

Kuidas uba endale musta joone sai?
Kord läksid õlekõrs,süsi ja uba rändama,sest kes palju käinud,see ka palju näinud. Nad olid läbi käinud mitmed maad ja külad, kui tuli neil teel ette oja. Siis hakkasid nad nõu pidama, kuidas üle oja saaks.Õlekõrs ütles: 'Lasku mina heidan risti üle oja, teie minge minust üle ja tõmmake siis teisele kaldale.''Kuidas mõeldud, nõnda tehtud. Õlekõrs heitis risti üle oja, nii nagu jalakäiatele palke seatakse. Süsi hakkas kõige enne üle minema. Kui ta juba poole purde peale sai, vaatas ta tagasi, mis uba kaldal teeb. Niiviisi põletas ta õlekõrre katki ja süsi kukkus susisedes vette. Uba teisel kaldal naeris nende äpardust nii et naerust lõhki läks. Parajasti juhtus üks rätsep seda teed tulema. Uba palus rätsepat,et ta tema kinni õmbleks. Rätsep õmbleski, aga musta niidiga, valget tal ei olnud kaasas. Nii sai uba jälle terveks, aga musta niidi õmblusest jäi talle märk külge. Sellest ajas ongi oal must joon.

200

Kuidas saadi ühes kuningriigis aru, et tegemist on tõelise printsessiga?
Mis on see, et printsess tundis hernest kuhja voodimadratsite all.

200

Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi, kui sa mind ei näe, siis sa näed igaühte?
Mis on udu.

200

Homseks hoia leiba, aga mitte ………….
Mis on tööd.

200

Karuteenet tegema.
Mis on tahetakse head teha, aga välja kukub hoopis halb tegu.

200

Kuidas väike-lehelind sai Metsaisalt nimeks lehmalüpsja-lind?
Mis on ... Metsaisa jagas kõikidele lindudele laulud. Ainult kaks laiska kulli ja üks väike hall linnuke jäid ilma lauluta. Nad olid laulude jagamise ajal magama jäänud. Nüüd rändas see hall väike unimüts ringi ega mõistnud midagi. Kord juhtus ta hommikul metsa karja juurde, istus puuoksale ja kuulis kuidas lehmad ammusid ja lambad määgisid. Veidi hiljem tuli metsa noor tüdruk lüpsikuga. Ta hakkas lehma lüpsma ja piim jooksis rõõmsalt vastu lüpsikukülgi. „Silk-solk, silk-solk..“ Linnuke mõtles, et püüab ka niimoodi laulda. Tüdruk lüpsis edasi ja lind laulis järele. Kui kari oli lüpstud, oli ka linnul laul selge. Vanad inimesed hüüavad seda lindu lehmalüpsjaks, sest ta oma laulu lehmalüpsjalt õppis.

300

Mitu haldjat tuli väikese printsessi peole?
Mis on kolmteist.

300

Mis on kärmem kui lind?
Mis on mõte.

300

Tänasida toimetusi ära ……………………
Mis on viska homse varna.

300

Nupp nokib.
Mis on tark olema.

300

Kuidas vaskuss jäi ööbiku tõttu oma ainsast silmast ilma?
Mis on ... Vaskuss pidas maailma vastu kurja nõu ja Metsaisa võttis temalt silmad, aga lubas talle silmad tagasi anda, kui tal õnnestub läbi rattarummu edasi-tagasi ronida. Vaskussil õnnestus ronida läbi rattarummi, aga tagasi ta ei saanud, sest karjapoiss viis rattarummu ära. Nii sai vaskuss Metsaisalt ainult ühe silma tagasi. Kaval ööbik, kellel oli ka ainult üks silm, tuli vaskussilt silma üheks hilisõhtuks laenama, sest tal tuli pulma pillimängijaks minna ning tal oli seltskonnas end ühe silmaga piinlik näidata. Vaskuss mõtles, et ega tal öösel magades pole silma vaja ja laenas oma ainsa silma ööbikule. Lind pidi silma hommikul tagasi tooma. Vaene vaskuss ootas oma silma tagasi mitu päeva, aga asjata. Lõpuks sai vaskuss aru, et teda oli petetud ja ööbik sai kavalusega endale kaks silma. Sellest ajast peale on vaskuss päris pime. Kättemaksuks sellise alatu pettuse eest püüab vaskuss igal viisil ööbiku pesa juurde pääseda, et seda ära lõhkuda.

400

Mida keelas sant vaeslapsel teha muinasjutus „Vaeslapse käsikivi”?
Mis on avada kirstu kaant.

400

Hulgub kui koer, kunagi pole peremeest?
Mis on raha.

400

Söö, mis küps, aga räägi, mis ……………………
Mis on tõsi/tõde.

400

Tõmbas naha üle kõrvade.
Mis on pettis.

400

Kuidas Reinuvader sai endale nime?
Mis on ... Saunamehe naisel sündis laps. Naine palus mehel vaderid kutsuda. Peremees ei olnud nõus tulema ja sulane ei tahtnud ka tulla, sest peremees ei olnud nõus minema. Taat kõndis kurval meelel kodu poole ja nägi, et teed mööda tuli rebane piip suus. Saunamees palus rebasel enda lapsele vaderiks tulla. Rebane oli kohe nõus ja läks taadiga kaasa. Saunamehe pojale pandi nimeks Rein. Rebast ennast nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks, see tähendab –saunamehe poja Reinu vaderiks.