Regilaul
Laulupidu
Mõisted
Pillid
Aastaarvud
100

Just see on regilaulu aluseks

Värss, mis koosneb 8st silbist.

100

Just need kuulusid laulupeo kavva kolmandal päeval

Võistulaulmine ja -puhumine.

100

Nii nimetatakse luuletuses või laulus korduvat osa

Refrään

100

Nii nimetatakse puidust pilli, millel on torujas huulik ning sõrmeaugud

Vilepill

100

Just sel aastal loodi Laiusel Jüri Sommeri poolt esimene laulukoor. 

1823. aastal

200

Sellisel viisil liigitatakse regilaul

Kalendritähtpäevade laulud, töölaulud, hälli- ja kiigelaulud.

200

Tema on see eestlane, kelle kaks laulu kõlasid esimesel laulupeol

Aleksander Saebelmann-Kunileid

200

Nii nimetatakse autori loomingulise tegevuse tulemust

Teos. 

200

Nii nimetatakse nahast õhukotiga pilli, mida saab sõrmitsedes mängida

Torupill.

200

Sel aastal asutati Tartus "Vanemuise" selts ning Tallinnas "Estonia" selts. 

1865. aastal

300

Regilaulud olid enamasti ühehäälsed, kuid just see piirkond oli erandiks

Setumaa

300

Just nende eestvedamisel sai teoks I üldlaulupidu

Johann Voldemar Jannsen ja Carl Robert Jakobson

300

Just nii nimetatakse muusikalist lavateost, kus rõhk on laulmisel

Ooper

300

Sel pillil on volditud nahksest või mõnest muust materjalist lõõts

Lõõtspill

300

Sel aastal rajati Tallinna Meestelaulu selts. 

1916. aastal

400

Neid regilaule lauldi enamasti üksinda

Hälli- ja karjaselaulud. 

400

Just tema on kirjutanud sõnad lauludele "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm"

Lydia Koidula

400

Muusikas esineb kaks häält

Mitmehäälsus

400

Just see pill on tehtud looma sarvest

Sarvepill

400

Just sel aastal asutas M. Härma Tartus segakoori. 

1894. aastal. 

500

Tema oli enamasti regilaulu esitaja

Laulik.

500

Seal asub I üldlaulupeo mälestusmärk

Tartus, Peetri kiriku vastas.

500

Just nii nimetatakse rõhu valesse kohta langemist. 

Skandeerimine

500

See on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk

Hiiu kannel

500

Sel aastal valmis Estonia ooperimaja.

1914. aastal 

M
e
n
u