Regilaul
Just see on regilaulu aluseks
Värss, mis koosneb 8st silbist.
Just need kuulusid laulupeo kavva kolmandal päeval
Võistulaulmine ja -puhumine.
Nii nimetatakse luuletuses või laulus korduvat osa
Refrään
Nii nimetatakse puidust pilli, millel on torujas huulik ning sõrmeaugud
Vilepill
Just sel aastal loodi Laiusel Jüri Sommeri poolt esimene laulukoor.
1823. aastal
Sellisel viisil liigitatakse regilaul
Kalendritähtpäevade laulud, töölaulud, hälli- ja kiigelaulud.
Tema on see eestlane, kelle kaks laulu kõlasid esimesel laulupeol
Aleksander Saebelmann-Kunileid
Nii nimetatakse autori loomingulise tegevuse tulemust
Teos.
Nii nimetatakse nahast õhukotiga pilli, mida saab sõrmitsedes mängida
Torupill.
Sel aastal asutati Tartus "Vanemuise" selts ning Tallinnas "Estonia" selts.
1865. aastal
Regilaulud olid enamasti ühehäälsed, kuid just see piirkond oli erandiks
Setumaa
Just nende eestvedamisel sai teoks I üldlaulupidu
Johann Voldemar Jannsen ja Carl Robert Jakobson
Just nii nimetatakse muusikalist lavateost, kus rõhk on laulmisel
Ooper
Sel pillil on volditud nahksest või mõnest muust materjalist lõõts
Lõõtspill
Sel aastal rajati Tallinna Meestelaulu selts.
1916. aastal
Neid regilaule lauldi enamasti üksinda
Hälli- ja karjaselaulud.
Just tema on kirjutanud sõnad lauludele "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm"
Lydia Koidula
Muusikas esineb kaks häält
Mitmehäälsus
Just see pill on tehtud looma sarvest
Sarvepill
Just sel aastal asutas M. Härma Tartus segakoori.
1894. aastal.
Tema oli enamasti regilaulu esitaja
Laulik.
Seal asub I üldlaulupeo mälestusmärk
Tartus, Peetri kiriku vastas.
Just nii nimetatakse rõhu valesse kohta langemist.
Skandeerimine
See on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk
Hiiu kannel
Sel aastal valmis Estonia ooperimaja.
1914. aastal