Isikud
Eesti köster ja kirjamees, asutas 1857. aastal Eesti esimese järjepidevalt ilmuva ajalehe
Johann Voldemar Jannsen
Ta andis Lydia Jannsenile kirjanikunime Koidula.
Carl Robert Jakobson
Ajaleht, mis asutati aastal 1857 Pärnus
"Perno Postimees"
Baltisakslaste Eesti-huvist alguse saanud selts, mis loodi 1838. aastal.
Õpetatud Eesti Selts
Baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, kes huvitusid eesti keelest ja kultuurist
Estofiilid
Eesti luuletaja ja kirjanik, abistas oma isa Voldemari nii ajalehe väljaandmisel kui ka rahvuslike ürituste korraldamisel
Lydia Koidula
Kirjanik, kelle sünnipäeval, 14. märtsil, tähistatakse emakeelepäeva.
Kristjan Jaak Peterson
Ajaleht, mille asutas 1878. aastal Viljandis Carl Robert Jakobson
Sakala
J. V. Jannseni eestvedamisel asutatud selts, millest kujunes esimene eestikeelne teater.
Vanemuise Selts
Kaks õppeainet, mida venestamise ajal tohtis koolis õpetada eesti keelt kasutades.
Vene keel ja usuõpetus
Eesti vaimulik ja ühiskonnategelane, kutsus eestlasi üles vaimult suureks saama
Jakob Hurt
Selle eepose võttis Kreutzwald eeskujuks “Kalevipoja” kirjutamisel.
"Kalevala"
Toimus 1869. aastal Tartus. Sündmus kestis 3 päeva ja sellest võttis osa 46 kollektiivi.
Esimene Eesti üldlaulupidu
Selts, mis tegeles ulatuslikult rahvaluule kogumisega.
Eesti Kirjameeste Selts
Millist kahte liiki tegevust korraldasid põllumeeste seltsid?
Põllumajandusnäitused ja põllumajanduskursused
Eesti koolmeister, ühiskonnategelane ja kirjamees, 1868 peetud esimeses isamaakõnes jagas Eesti senise ajaloo valguse-, pimeduse- ja koiduajaks
Carl Robert Jakobson
Selle Lydia Koidula näidendi ettekandmine tähistas eesti teatri sündi.
"Saaremaa onupoeg"
Liikumine, mille eesmärk oli rajada eestikeelne kõrgem rahvakool
Aleksandrikooli liikumine
Põhikirja järgi tohtisid alguses seltsidesse kuuluda vaid...
Mehed
Kes olid kadakasakslased?
Eestlased, kes püüdsid end sakslastena näidata.
Eesti arst ja kirjamees, uurides Kalevipoja müüte, tuli esimesena mõttele kirjutada Eesti rahvale eepos
Friedrich Robert Faehlmann
Need on Lydia Koidula kaks luulekogu, mis ilmusid tema eluajal.
"Vainulilled" ja "Emajõe ööbik"
Oluline rahvusliku ärkamisaja eeltingimus, mis toimus Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819
Pärisorjuse kaotamine
Selle seltsi tegevus sai alguse koos õhtuti “Kalevipoja” ettelugemisest.
Eesti Üliõpilaste Selts
Mis oli 19. sajandi rahvusliku liikumise suurim poliitiline ettevõtmine?
Märgukirja üleandmine tsaarile aastal 1881.