SÜDA
VERESOONED
VERERINGE
TERVIS
VARIA
100

Südame ülesanne

Kindlustada verevoolamine organismis

100

3 veresoone tüüpi

Arterid, veenid, kapillaarid

100

Inimese vereringe jaguneb...

Suur ja väike vereringe

100

115-130/70-80 mmHg

Noore inimese normaalne vererõhk

100

Arterid, mis varustavad südamelihast verega.

Pärgarterid.

200

Südame 4 kambrit

Vasak koda, vasak vatsake, parem koda, parem vatsake

200
Südamest väljuv kõige suurem arter

Aort

200

Südame paremast vatsakesest algav vereringe, milles veri vabaneb CO2 ja rikastub O2.

Väike ehk kopsuvereringe

200

Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele.

Vererõhk

200

Südame töötsükli 3 faasi.

Kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, südame lõtvumine.

300

Südame vasakus pooles on ... veri

Hapnikurikas

300

Arterites voolav veri kannab ... keharakkudesse.

O2

300

Südame vasakust vatsakesest algav vereringe, mille ülesanne on varustada organismi O2.

Suur vereringe

300

Südame kokku tõmbamisel surutakse veri arteritesse, mille seinad venivad välja. Kui süda lõtvub, tõmbuvad arterid kokku ja veri liigub edasi.

Pulss

300

Klapid, mis takistavad vatsakeste kokkutõmbe ajal vere tagasivoolu kodadesse.

Hõlmased klapid

400

Südame paremas pooles on ... veri

Hapnikuvaene

400
Organismi ainuke arter, kus voolab hapnikuvaene veri.

Kopsuarter

400
Südame vasakust vatsakesest algav ja südame paremas kojas lõppev vereringe.

Suur vereringe

400

Vatsakeste kokku tõmbamise järgselt arterites tekkiv vererõhk (kõrgem).

Süstoolne vererõhk

400

Klapid, mis takistavad vere tagasivoolu arteritest südamesse.

Poolkuuklapid

500
Inimese keskmine südamesagedus rahuolekus.

60-70 korda minutis

500

Õhukese seinaga veresooned, mille kaudu toimub toitainete ja gaaside vahetus vere ja keharakkude vahel.

Kapillaarid

500

Vereringe ülesanne

O2 ja toitainete transport kudedesse ning jääkainete ja CO2 kudedest ära viimine.

500

Südame lõtvumisel arterites tekkiv vererõhk (madalam).

Diastoolne vererõhk.

500

Väsimatu lihas organismis.

Südamelihas

M
e
n
u