KALAD
KAHEPAIKSED
ROOMAJAD
LINNUD
IMETAJAD
100

Püütava kala väikseim lubatud pikkus

alammõõt
100

Kehatemperatuuri järgi on kahepaiksed

kõigusoojased
100

Suured lihatoidulised, enemasti vees elavad roomajad

krokodillid
100

Nii nimetatakse tiibu ja keha katvaid sulgi

kattesuled
100

Näärmed, mis on vaid imetajate emasloomadel

piimanäärmed
200

Kalade meeleelund, mille abil nad tajuvad vee võnkumist

küljejoon
200

Kahepaiksete rühm, kelle hulka kuuluvad vesilikud

sabakonnad
200

Protsess, mille ajal roomajad kasvavad

kestumine
200

Nii nimetatakse linde, kes toituvad selgroogsetest loomadest

röövlinnud
200

Imetajate kaelalülide arv

7
300

Nii nimetatakse kalu, kes toituvad peamiselt selgrootutest ja taimedest

lepiskalad
300

Kahepaiksete kaelalülide arv

1
300

Madude haistmiselund

keel
300

Lindude rühm, kelle varvaste vahel on ujulestad

veelinnud
300

Imetajate rühm, kelle hulka kuuluvad nokkloom ja sipelgasiil

ürgimetajad

400

Kala, kes rändab sigima mageveest merre või vastupidi

siirdekala
400

Kõik Eestis elavad konnad on toitumisviisilt

loomtoidulised
400

Kõige arvukam roomajate rühm

sisalikud
400

Nii nimetatakse loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist

püsisoojased
400

Imetajate rühm, kellel on kihvad

kiskjad
500

Maduja kehaga, lehtrikujulise suuga ja soomusteta kalalaadsed loomad

sõõrsuud
500

Juttselg-kärnkonn ehk ....

(on kahepaiksetest Pärnumaa sümbol)

kõre
500

Eesti kõige haruldasem roomaja

kivisisalik
500

Eesti kõige arvukam laululind

metsvint
500

Imetajate rühm, kelle eesmised (lõikehambad) kasvavad kogu elu

närilised
M
e
n
u