AINE-JA ENERGIAVAHETUS
TOITUMINE
HINGAMINE
VERERINGE
KEHATEMP. JA RASKED AJAD
100

Miks vajavad loomad energiat? Too vähemalt kaks näidet.

Liikumiseks, kasvamiseks, paljunemiseks, kehatemperatuuri hoidmiseks, elutegevuse (hingamine, südametöö) tagamiseks.

100

Too näide taimetoidulisest loomast.

Jänes, kits, lammas
100

Millega hingavad kalad?

Lõpustega

100

Mis on südame ülesanne?

Pumbata verd kehas ringi.

100

Nimeta kõigusoojane loom

konn, kala, sisalik..

200

Millest saadakse organismis energiat?

Toitainete (eriti glükoosi) lagundamisel hapniku abil rakkudes.

200

Too näide röövloomast.

Hunt, ilves, rebane, nugis

200

Milleks vajavad loomad hapnikku?

Toitainete lagundamiseks ja energia saamiseks rakkudes.

200

Mis on vereringe ülesanne?

Transportida hapnikku, toitaineid ja viia ära jääkaineid.

200

Mida tähendab püsisoojane (loom)?

Loom, kelle kehatemperatuur püsib peaaegu muutumatuna.

300

Mis on ainevahetus?

Ainevahetus on organismis toimuvate keemiliste protsesside kogum, mille käigus saadakse toidust energiat ja ehitusmaterjali ning eemaldatakse jääkaineid.

300

Selgita, kes on omnivoor.

Segatoidulineloom

300

Mille poolest erineb kahepaiksete hingamine imetajate hingamisest?

Kahepaiksed hingavad lisaks kopsudele ka naha kaudu; imetajad hingavad ainult kopsudega.

300

 Mis on suletud vereringe?

Veri liigub ainult veresoonte sees.

300

Mille poolest erineb talveuni taliuinakust.

Pikema ajalisem, kehatöö aeglustub, ei ärka ülesse kui segatakse.
400

Kuidas on omavahel seotud hingamine ja energiavahetus?

Hingamisel saadakse hapnikku, mida kasutatakse rakkudes toitainete lagundamiseks energia saamiseks.

400

Mille poolest erinevad taimetoidulise ja loomtoidulise looma hambad?

Taimetoidulistel on lamedad purihambad taimse toidu peenestamiseks; loomtoidulistel on teravad kihvad ja lõikehambad saagi rebimiseks.

400

Mille poolest erinevad roomajate ja imetajate kopsud?

Imetajate kopsud on rohkem arenenud ja sisaldavad alveoole; roomajate kopsud on lihtsama ehitusega.

400

Millisel selgroogsete rühmal on kolmekambrilne süda, kas kaladel, kahepaiksetel, roomajatel, imetajatel või lindudel?

Kahepaiksetel

400

Miks vajavad püsisoojad loomad rohkem energiat kui kõigusoojad?

Nad peavad hoidma oma kehatemperatuuri stabiilsena ka külmas keskkonnas.

500

Kuidas on looma suurus seotud tema aine- ja energiavahetuse kiirusega.

Väiksematel loomadel on tavaliselt kiirem ainevahetus kui suurematel loomadel. Peab tihedamalt sööma.

500

Miks vajavad erineva toitumisviisiga loomad erinevat seedesüsteemi?

Taimne ja loomne toit lagunevad erinevalt; taimne toit vajab pikemat seedimist ja sageli mitmekambrilist magu või pikemat soolestikku.

500

Kuidas on lindude hingamine eriline võrreldes teiste selgroogsetega?

 Lindudel on õhukotid ja õhk liigub kopsudes ühes suunas, mis muudab hingamise väga tõhusaks.

500

Miks on püsisoojaste loomade vereringe tõhusam kui kõigusoojaste loomade oma?

 Neljakambriline süda hoiab hapnikurikka ja hapnikuvaese vere eraldi, mis tagab parema hapnikuvarustuse.

500

Miks vajavad püsisoojad loomad rohkem energiat kui kõigusoojad?

Nad peavad hoidma oma kehatemperatuuri stabiilsena ka külmas keskkonnas.

M
e
n
u