Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud need meeled.
Mis on kuulmine, kompimine ja haistmine?
100
Silmaava ümbritsev kest sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus.
Mis on vikerkest ehk iiris?
100
Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma teatud kestale, kus tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju.
Mis on võrkkest?
100
Asub vikerkesta ja klaaskeha vahel, oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga.
Mis on silmalääts?
100
Punane ja roheline värvus näib hallikas
Mis on daltonism?
200
Nende abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist.
Mis on silmad?
200
Tumedasilmsetel moodustub organismis seda rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestades on seda vähem.
Mis on pigment?
200
Kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab ja kaitseb seda läbipaistev sarvkest.
Mis on silmamuna?
200
Läätse ümbritseb lihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal.
Mis on ripslihas?
200
Värvipimedal on võrreldes normaalse nägevusega inimesega vähem neid retseptoreid.
Mis on kolvikesi?
300
Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest teatud kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
Mis on ruumilise kujutise?
300
Tolmu ja võõrkehade eest kaitsevad silma need.
Mis on ripsmed?
300
Kaht liiki valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi.
Mis on kepikesed ja kolvikesed?
300
Silmalääts on lähedale vaatamisel sellise kujuga.
Mis on kumer?
300
Nägemishäire, mille puhul inimene ei näe hämaras.Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini.
Kepikeste töö on halvenenud, kui inimene liigub eredast valgusest pimedasse ruumi, on ta mõni aeg päris pime.
Mis on kanapimedus?
400
Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. Hämaras on silmaava teistsugune kui eredas valguses, hämaras on tegemist pupilli sellise muutumisega.
Mis on pupilli suurenemine?
400
Teatud karvad kaitsevad silmi vee ja higi eest.
Mis on kulmukarvad?
400
Retseptorid, mis aitavad tajuda värvusi, neid on kõige rohkem võrkkesta keskosas. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult need. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.
Mis on kolvikesed?
400
See on seotud inimese vananemisega, tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest.
Mis on kaugnägelikkus?
400
Nägemishäire, mida iseloomustab valguskartus, see on kanapimeduse vastandnähtus. Näiteks kui silmaarst on patsiendil silmatera laiendanud, siis sealt välja minnes on inimene tihti pimestatud eredast valgusest. Sellisel puhul on soovitav kanda päikeseprille.
Mis on fotofoobia?
500
Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks hämarast valgesse minekul toimub see kiiremini.
Mis on kohanemine?
500
Teatud vedelik, mis niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitseb silma sattunud võõrkehade eest.
Mis on pisaravedelik?
500
Need retseptorid eristavad musta valgest. Võrkkesta äärealadel on neid rohkem.
Mis on kepikesed?
500
Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte.
Mis on lühinägelikkus?
500
See on inimese võime kontsentreerida mõlemad silmad ühte punkti, sellega eristada esemete sügavust ja näha stereoskoopiliselt. Kui puudub ühe silma nägemine, siis on see häiritud.