Vetikad
Samblad
Sõnajalad
Paljasseemnetaimed
Õistaimed
100

Kuidas nimetatakse vetikate keha?

Tallus

100
Miks on samblad madala kasvuga?

Pole juhtsooni ja puitunud rakukesti

100

Kes kuuluvad sõnajalgtaimede hulka?

Kollad, osjad ja sõnajalad

100
Kellest arenesid paljasseemnetaimed?

Sõnajalgtaimedest.

100

Miks nimetatakse õistaimi katteseenetaimedeks?

Neil on sugulisepaljunemiseks õis, milles areneb vili

200

Mis aitab põisadrul püsti seista?

Õhupõied
200

Millised on sammaltaime organid?

Vars, lehed , eoskupar ja risoidid

200

Miks on juhtkude tähtis?

Seal liiguvad vesi ja toitained

200

Miks on okaspuudel väikesed lehed?

Nad on igihaljad, sest kasvavad ka ebasoodsates tingimustes

200

Mis on õie ülesanne?

Kindlustab tolmlemise ja seemnete arenemise.

300

Miks pole sügaval vees taimhõljumit ega rohevetikaid?

Sest nad ei saa fotosünteesida
300

Miks on samblad eostaimed?

Paljunevad eostega

300

Mis ühendab sõnajalgu, osju ja koldasid?

Vajavad suguliseks paljunemiseks vett?

300

Nimeta okaspuud, mis kasvavad Eestis.

Mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu

300

Mis ülesanne on kroonlehtedel?

Meelitavad ligi mesilasi jt putukaid.

400

Mida põhjustavad sinivetikad?

Veeõitsengut

400

Mille poolest turbasammal teistest erineb?

Neid on mitut värvi. Punased, rohelised ja valged jm.

400

Mille järgi tunned ära osjad?

On lülilised ja seest õõnsate vartega

400

Millised kahesugused käbid on paljasseemnetaimedel paljunemiseks?

Isaskäbid ja emaskäbid

400

Mis osadest koosneb tolmukas?

On tolmukapea ja tolmukaniit

500

Millised on tähtsamad vetikate rühmad? (3tk)

Rohe- pruun -ja punavetikad
500

Kuidas tekib turvas?

Taime alumisest osast, see kuivab ja kõduneb.

500

Miks kivisüsi põleb ja annab sooja?

On tekkinud lagunenud ja kokkusurutud taimemassist

500

Miks nimetatakse taimi paljasseemnetaimedeks?

Seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult.


500

Kirjuta 3-4 tunnust putuktolmeldaja kohta

Värvilised õied, magus lõhn, suured eredad õied ja nektar.
M
e
n
u