Riikluse ja Institutsioonid
Mis on peamine erinevus siirde (transition) ja teisenemise (transformation) vahel Eesti riikluse kujunemisel?
Siire oli kiire formaalne kohandamine lääne demokraatia ja turumajanduse mudelitele; teisenemine – aeglasem, sügavam kultuuriliste väärtuste ja poliitilise käitumise muutus.
Kes keeldus allkirjastamast küsitavat lepingut Smithi juhtumis?
Personalibüroo juhataja Helen Smith.
Millise metafooriga kirjeldatakse voolavat, kohanevat juhtimist?
Voolamine nagu vesi.
Millist mudelit kasutati Eesti parteikonkurentsi selgitamiseks, rõhutades rahvuslikke lõhesid?
Ajaloo‑ ja rahvuspõhine mudel.
Milline teooria rõhutab institutsioonide kujunemisel ajaloo tähtsust ja rajasõltuvust?
Ajalooline institutsionalism.
Millist peamist kontrollimehhanismi soovitati Smithi juhtumis suurte lepingute kinnitamiseks?
Sõltumatu ja mitmekesine komisjon kollektiivse heakskiidu andmiseks.
Mis on „liivakasti“ idee organisatsiooni juhtimises?
Turvaline ala, kus meeskonnad võivad katsetada, eksida ja õppida ilma suure riskita.
Mis termin tähistab parteide sulgumist ja sõltuvust riiklikust rahastusest?
Kartellistumine.
Mis mõiste tähistab hetke, mil tehakse pöördeline valik, mis lukustab edasise arengutee?
Otsustav murdepunkt (critical juncture).
Mis on poliitilise surve ja ametkondliku sõltumatuse vaheline „õhuke joon“?
Oht, et poliitikud mõjutavad ametnikke; sõltumatus peab kaitsma reegleid ja avalikku huvi.
Mis kaks vastandlikku vajadust tekitavad pinge: kord ja …?
… kohanemisvõime (paindlikkus).
Millisel aastal süvendas „Pronksiöö“ rahvuslikku lõhet Eestis?
2007
Millist kolme tasandit eristab Eesti riikluse arengu mudel?
Sümboltasand, poliitiline ühisruum ja valitsemine.
Maakonnatasandi kaotamise üks põhjus oli võimukonflikt kahe tasandi vahel. Millised tasandid need olid?
Esmatasandi omavalitsused (vallad/linnad) ja keskvalitsus vs maakonnatase.
Juhi uus roll kompleksses süsteemis on olla tõlgendaja ja … (nimeta veel üks).
… kaaslaste julgustaja / õppija.
Nimeta üks põhjus, miks valijate lojaalsus parteidele jääb habraks.
Parteide sisedemokraatia on nõrk / otsuseid teeb kitsas juhtkond.
Nimeta kaks peamist pinget, mis takistasid Eesti venekeelse elanikkonna lõimumist pärast iseseisvuse taastamist.
Ranged kodakondsuse tingimused ja eestikeelse hariduse eelistamine rahvusriigi kindlustamiseks.
Metsapoliitika protsessi nõrgenemise peamine oht oli ühe osapoole domineerimine. Milline osapool muutus liiga mõjukaks?
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus.
Milline mõtteviis kutsub üles nägema organisatsiooni tervikuna, mitte keskenduma üksikosadele?
Süsteemne või holistlik mõtlemine.
Milline poliitik saavutas 2009. a Euroopa Parlamendi valimistel edu protestina parteide suletuse vastu?
Indrek Tarand.