eesti keel
matemaatika
loodusõpetus
inimeseõpetus
kunsti ja tööõpetus
100
Sõna mis koosneb kahest või enamast kokkukirjutatud sõnast
liitsõna
100
Liidetavateks nimetatakse selle tehte arve
liitmine
100
sini-, rasva-, soo-, tutt- see sõna on puudu kõigist liitsõnadest
tihane
100
See meeleelund on rikutud vaegnägijatel
silmad
100
See värv saadakse punase ja sinise värvi segamisel
lilla ehk violett
200
ja ning ega ehk või on ühe sõnaga
sidesõnad
200
Tegurid on selle tehte arvud
korrutamine
200
punane-, valge-, roheline- Sõna teine pool
kärbseseen
200
See on kombeks teatrietenduse lõpus
Plaksutamine ehk aplaus
200
Tehnikad, mida kasutame paberhelveste valmistamiseks
Voltimine ja lõikamine
300
aga kuid siis et sest on selle poolest erilised sidesõnad
nende ette kirjutatakse koma
300
Arv, millest lahutatakse
vähendatav
300
Selle poolest erinevad putukad ämblikest
Jalgade arv
300
Need on abimehed liikluses hakkama saamiseks
liiklusmärgid
300
Nende värvide segamisel saame pruuni tooni
kollane, punane, sinine
400
Sõnad, mille kohta küsime missugune?
omadussõnad
400
Arv, millega jagatakse
jagaja
400
Loomad jagatakse just nendeks kaheks rühmaks
selgrootud ja selgroogsed loomad
400
NEED on rohkem väärt kui raha
sõbrad
400
Kunstitehniks, mille tegemiseks on vaja küünalt (või õlipastelle) ja tušši
vahakriibe
500
Nii nimetatakse seda osa eesti keele tundidest, kus õpitakse õigesti kirjutama
keekeõpetus
500
nii nimetatakse arvutamisvõistlust internetis
pranglimine
500
maikelluke, näsiniin, kullerkupp, ülane, sinilill Neil on ühine omadus
Nad on mürgised
500
Jõulude põhjuseks on just see sündmus
Jeesuse ehk Jumala poja sünnipäev
500
Värvid, mille nimi tuleneb vahendist selle paberile kandmiseks
vesivärvid ehk akvarellid
M
e
n
u