Helilooja
Eesti helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja ja koolilaulikute koostaja ning pianist Leelo Kõlari isa. Laulude “Muti metroo” ja “PIllerpall” autor. Nimi meenutab leiba või karu.
Riho Päts
Selle abil kirjutatakse üles laule ja muusikapalu
Noot
Johann Voldemar Jannseni sõnadega ja Fredrik Paciuse viisiga laul mida lauldakse seistes
Eesti hümn “Mu isamaa on minu arm”
Pihlaka-, haava- ja toomingaoksast, kuid eriti sageli pajuoksast meisterdatud pill, mis soovib pika ea tagamiseks öö jahedas veepütis veeta.
Vilepill
See on muusikapala süda, milles on ühepikkused rõhulised ja rõhutud pulsilöögid
Meetrum
Paljude tuntud lastelaulude (“Seitsme maa ja mere taga”, “Aeg”) orkestripalade ja klaveripalade autor.
Renè Eespere
Peatusmärk muusikas
Fermaat
Kui lumi ära sulab ja linnud laulma hakkavad, tuleb see laul meelde
“Kevadel” -lastelaul J. H. Hermanni ja P. Tekkeli sõnadele: Juba linnukesed väljas laulavad...
Mõista, mõista - suur härg läheb möirates mäele. Pole tal kõhus kõrrekesta, ega maos marjavarrekesta.
Torupill
Muusikapala süda, milles on ühepikkused rõhulised ja rõhutud pulsilöögid
Meetrum
Eesti koorijuht, helilooja, muusikaõpetaja. Tuntud kui Eesti Rahvusmeeskoori asutaja ja dirigent ning paljude laulupidude üldjuht. Tuntumad laulud “Rongisõit”, “Kolm kihulast”, “Mu isamaa on minu arm”, “Hakkame, mehed, minema”. Kirjutas ka ooperi- ja filmimuusikat, andis välja raamatuid, Tallinna linna aukodanik.
Gustav Ernesaks
Vaikuse märk muusikas
Paus
Selles laulus lennatakse Egiptusesse
"Teele, teele, kurekesed"
Ammustel aegadel oli tema ülesandeks koduloomi kiskjate eest kaitsta, sellepärast öeldi:”mida koledam hääl, seda parem pill”
Sarvepill
Vana Eesti rahvalaul, mida sageli esitab eeslaulja ja koor
Regilaul
Eesti esimene (kõrgharidusega) naishelilooja, koorijuht ja orelimängija, koolilaulikute autor, Tartu Ülikooli audoktor. Tuntumad laulud: “Tuljak”, “Lauliku lapsepõlv”, “Ei saa mitte vaiki olla”, “Meestelaul”, “Emakesele”.
Miina Härma
Viib eelmise sellise märgi juurde, mis tavaliselt asub alguses
Segno (senjo)
Leonhard Wirkhausi ja Julius Oro poolt tehtud lastelaul ühest nn. pillist, mis heliseb hobuse küljes
"Tiliseb, tiliseb aisakell"
Mõned nopivad keeli näpuotstega, teised tõmbavad üle keelte õhukese puutüki või nahast lipitsaga. Mõni pillimees paneb mängu ajaks ümber näpu plekist päkaraua, teine aga koguni mitme näpu ümber.
Kannel
Laulu või muusikapala lõik, mis algab rõhulise löögiga ja lõpeb enne järgmist rõhulist lööki
Takt
On öeldud “ta oskab panna helisema vaikuse ja tema muusika kõlab kui palve”. Maailma kõige enam mängitav elus helilooja, kes elab välismaal, kuid kelle muusikale pühendati hiljuti avatud temanimeline keskus Eestis. Tuntumad teosed:”Tabula rasa”, “Credo”, “Te Deum”, lastele kantaat “Meie aed” ja palju lastelaule , näiteks “Lepatriinu” ja “Mina olen juba suur” (Käin juba lasteaias...).
Arvo Pärt
Muusikaline märk. Kahe sellise märgi vahele jäävat osa kordamisel ei esitata.
Latern
Tuntud Eesti tantsulaul, mida võiks iga eestlane tantsida osata
"Kaera-Jaan"
Heal lapsel mitu nime, nagu härmoonik, kortspill, põrguorel
Lõõtspill
Ühtlases käigusammutempos, 2- või 4- osalises taktimõõdus muusikapala, kus rõhutatakse esimest taktiosa
Marss