Ökoloogia
Mis tegurid on abiootilised tegurid? (Too ka näiteid)
Abiootilised – Eluta looduse tegurid.
Valguskiirgus, Temperatuur, Sademed, Tuul, pH, Õhustatus (aeratsioon), Toitainete sisaldus, Veerežiim, Rõhk, Tuli
Nimetage evolutsioonitõendeid.
Elavad fossilid, paleontoloogia, homoloogilised elundid, rudimendid
Kus toimub valgusüntees? Millised sidemed on aminohappete vahel?
Valgusüntees toimub ribosoomides ja aminohappete vahel on peptiidside
Mis on geen ja allel?
Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse).
Alleel – Geeni üks esinemisvorm. Nad asuvad alati homoloogiliste kromosoomide kindlas piirkonnas – lookuses.
Millised on bakterite paljunemise tingimused?
Soodne temperatuur
Niiskus
Toitainete olemasolu
Jääkainete hulk
Õhu hapnikusisaldus
Keskkonna happelisus
Konkureerivad bakterid
Valguse olemasolu
Mis on fotoperiodism? Too näiteid fotoperiodismi taimede ja loomade puhul.
Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele.
Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi.
Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.
Mida tähendab biogeneetiline reegel?
Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid.
Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba.
Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased.
Mida tähendab komplementaarsus printsiip?
Bioloogias tähendab komplementaarsuse printsiip kõige sagedamini seda, et DNA-l oleva nukleotiidi kõrvale saab alati tekkida vaid kindel teine nukleotiid.
Teisisõnu: aluseline koostis on täiendav.
DNA komplementaarsus
Adeniin (A) seostub ainult tümmiiniga (T)
Tsütosiin (C) seostub ainult guaniiniga (G)
Mis on dominantne allel ja mis on retsessivne allel?
Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A).
Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a).
Mis bakterid on mesofiilsed bakterid?
Kesklembelised ehk mesofiilsed
→ optimaalne temperatuur +20°…+40°C vahel.
Kes on mügarbakterid? Kellega nad sümbioosis elevad?
Mügarbakterid (ehk juuremügarbakterid) on bakterid, kes suudavad siduda õhulämmastikku ja muuta selle taimedele kasutatavaks lämmastikuühendiks. Näited taimedest:
hernes
uba
põlduba
lääts
ristik
Mida tähendavad mutatsioonid? Kas nad on kahjulikud? Miks mutatsioonid on olulised populatsioonis? Milleni viivad mutatsioonid?
Mutatsioonid on päriliku materjali (DNA või RNA) juhuslikud või põhjustatud muutused.
Mutatsioonid võivad olla:
kahjulikud (enamik, ~70%) – nt põhjustavad haigusi, vähendavad elujõulisust;
neutraalsed (~25–30%) – ei anna ei kasu ega kahju;
kasulikud (väike osa, kuid evolutsiooni seisukohalt väga tähtsad) – nt suurendavad kohastumust.
Mutatsioonid on geneetilise mitmekesisuse peamine allikas.
Mis on promootorjärjestus?
Nukleotiitide järjestus, mida ensüüm vajab DNA molekulile kinnitumiseks.
Mis on intermediaalsus?
Vahepeane tunnus
Tõestage, et viirused ei ole elus.
Neil puuduvad organismile omased tunnused:
rakuline ehitusprintsiip;
iseseisva sünteesiprotsessi läbiviimine;
iseseisev paljunemisvõime.
Selgitage süsinikuringet.
Mõiste: Süsiniku ringkäik elusa ja eluta looduse vahel erinevate ainete koosseisus.
Põhiprotsessid: fotosüntees, rakuhingamine ja põlemine.
Mis on looduslik valik? Millised on loodusliku valiku alamliigid?
Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilisest erinevusest ja elutegevuse piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivne evolutsiooni põhitegur. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil. Nendeks vormideks ehk tüüpideks on: stabiliseeruv, suunav ja lõhestav valik.
Stabileeruv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi.
Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil erinevate isendite eelispaljunemisel.
Lõhestav valik seisneb kahe keskimisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega.
Mida tähendab, et toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover meioosi I profaasis? Mis on selle roll looduses?
Kromosoomide ristsiire (crossing-over) meioosi I profaasis tähendab seda, et homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel lõike DNA-st. TÄNU SELLEL ON KÕIK INIMESED ERINEVAD.
Selgitage, kuidas moodustuvad ühemuna- ja erimunakaksikud. Miks ühenumakaksikud on alati huvitav "objekt" teadlastele?
Üks spermatosoid viljastab ühe munaraku, moodustades sügoodi. Sügoot jaguneb embrüogeneesi varases staadiumis (tavaliselt esimese 1–12 päeva jooksul) kaheks geneetiliselt identseks embrüoks. Kaks munarakku vabanevad ovulatsiooni ajal ja mõlemad viljastatakse erinevate spermatosoidide poolt.
Mis on bakeriofaag? Miks on neid hea kasutada meditsiinis?
Bakteriofaag (lühidalt faag) on viirus, mis nakatab ja hävitab baktereid.
Need hävitavad ainult haigustekitajaid
Erinevalt antibiootikumidest ei kahjusta nad:
keha enda rakke
kasulikke soolebaktereid
Faagid on täppisrelv, antibiootikum on lai pommirünnak.
Kuidas mõjutab biomassi ja energiasisalduse vähenemine troofilistes tasemetes ökosüsteemi stabiilsust, kui primaarproduktiivsus langeb kliimamuutuste tõttu 30%? Selgita energiaülekande põhimõtteid.
Kui primaarproduktiivsus langeb kliimamuutuste tõttu 30%, väheneb kogu ökosüsteemi biomassi ja energia hulk, sest primaarprodutsendid (taimed, vetikad) on toiduahela alus. Toimub ahelreaktsioon, mis mõjutab kõiki troofilisi tasemeid.
Ökosüsteemides kehtib reegel, et ainult umbes 10% energiast kandub ühelt troofiliselt tasemelt järgmisele.
Põhjused:
enamik energiat kulub organismi elutegevuseks (hingamine, liikumine),
osa energiast kaob soojuseks,
osa biomassist ei ole tarbijatele kättesaadav.
Seetõttu sõltub ülemiste troofiliste tasemete (kiskjad, tipukiskjad) stabiilsus otseselt sellest, kui palju energiat on saadaval alumistes tasemetes.
Mis on makroevolutsioon ja mis on mikroevolutsioon?
Makroevolutsioon on suured evolutsioonilised muutused, mis toimuvad väga pika aja jooksul ja mille tulemusena:
tekivad uued liigid,
kujunevad uued sugukonnad, seltsid, klassid või isegi hõimkonnad,
toimuvad suured arengusuunad ja üleminekud.
Mikroevolutsioon on väikesed geneetilised muutused populatsioonides lühikese aja jooksul.
See hõlmab:
alleelide sageduste muutumist,
mutatsioone,
geenitriivi,
looduslikku valikut,
geenivoolu populatsioonide vahel.
Tumedate ja heledate öölaste proportsiooni muutus saastunud piirkondades.
Põlvkonnad kuni sajad aastad.
Mis juhtub inimesega fenotüüpilises mõttes kui kromosoomi otsad (telomeerid lühinevad)?
Inimene vananeb
Sinisilmne mees abiellus pruunisilmse (homosügoot) naisega. Mis värvi silmadega sünnivad nende lapsed? Koosta skeem genotüüpidega!
Kõik lapsed saavad genotüübiks Aa → pruunid silmad (heterosügootsed).
Viirusel on kaks paljunemis faasi lüütiline ja lüsogeenne, milles seineb nende tähtsus.
Lüütiline:
Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas
Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid
Rakumembraan ja kest laguneb
Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks
Lüsogeenne:
Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi
Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus
Peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid tütarrakkudesse
Järgneb lüütiline tsükkel