Taimerühmad
Rakk
Koed
Organid
Varia
100

Vetika ja osade sammalde keha on

Tallus

100

Defineeri rakk

Väikseim elusorganismi osa, millel on olemas kõik elutunnused

100

Nimeta 3 peamist taimekude

Kattekude, põhikude, juhtkude

100

Elutähtsaid juureosi kaitsev juureosa. Selle kohal paikneb kiire paljunemisega rakkudekogum, läbi mille juur pikemaks kasvab.

Juurekübar.

100

Nimeta fotosünteesi toimumiseks vajalikud ained, mis fotosünteesi käigus tekib

Süsihappegaas ja vesi, glükoos ja hapnik

Päikeseenergia!

200

Nimeta 5 taimerühma, alates kõige lihtsamatest kõige keerukamateni

Vetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed

200

Kahekihilise membraaniga organell, kus toimub rakuhingamine. Nimetatakse ka raku energiajaamaks. Nimeta lisaks jääkained, mis seal tekivad.

Mitokonder, süsihappegaas, vesi

200

Kude, mis jaguneb puiduosaks ja niineosaks. Seda mööda toimub ainete transport taimes

Juhtkude

200

Protsess läbi mille vesi liigub mullast juuresse.

Vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sealt kus seda on rohkem sinna kus seda on vähem

Osmoos

200

Aine, mille lagunemisel saavad kõik organismide rakud enerigat. Mida selles protsessis veel vaja on?

Glükoos, hapnik

300

Nimeta sõnajalgtaimede rühmad

Kollad, osjad, sõnajalad

300

Nimeta kolm organelli koos ülesannetega, mis on taimerakus, aga loomarakus neid ei ole.

Kloroplast - fotosüntees

Vakuool - vee ja mineraalainerte mahuti, rakusiserõhu hoidmine

Rakukest - kate, kaitse ja kujuandmine, ainevahetus

300

Taime leheraku pindmine kude, selles paiknevad ka õhulõhed, läbi mille toimub taime gaasivahetus

Kattekude

300

Mis lubab puudel kõrgeks kasvada ja milline on Eesti kõige kõrgem puu.  

Juhtkoed, puitunud kestaga rakud, puitunud tüvi, Kuusk

300

Nimeta 3 fotosünteesi mõjutavat tegurit

Vesi, temperatuur, valgus

400

Üherakulised organismid, kelle rakku ümbritseb ränist kate, mis säilib ka pärast organismi enda surma. Põhjasetete erinevates kihtides säilinud nende organismide kestade järgi on teadlased teinud järeldusi piirkonna geoloogilise arengu kohta.

Ränivetikad

400

Geeljas maatriks raku sees, mis seob kogu raku tervikuks.

Tsütoplasma

400

Kude, mille rakud on võimelised arenema mistahes taimerakuks. Seda kude kasutatakse näiteks koekultuurimeetodil taimede paljundamiseks.

Kambium

400

Kujult juurt meenutav maaalune vars, kus paikneb palju varuaineid. Juurest saab seda eristada soomusjate lehtede või lehearmide järgi.

Risoom

400

Millise tolmlemistüübiga taime õit on kirjeldatud?

Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja. Emakas on sulgjas. Tolmukates valmib palju väikeseid ja kergeid tolmuteri.

Tuultolmlemine.

500

Osa selle taimerühma liikmeid sisaldavad B1 vitamiini lagundamist soodustavat ainet ja on seetõttu loomadele mürgised. Sellepärast loomad tihti selle taimerühma esindajaid ei söö.

Sõnajalad

500

Kahekordse membraaniga ümbritsetud rakuorganell, kus toimuvad DNA replikatsioon ja DNAlt RNA transkriptsioon, mis on vajalikud DNAs paikneva info ümberkirjutamiseks valguahelateks.

Rakutuum

500

Kude juures, kus on palju tärklist ja teisi varuaineid.

Põhikude

500

Õhulõhe avamist ja sulgumist reguleerivad oakujulised rakud. Kui vett on palju, on õhulõhed avatud, vee vähenemisel liigub vesi nendest rakkudest välja ja õhulõhe sulgub.

Sulgrakud

500

Nimeta taime kasvuks vajalikke mineraalaineid (4)

lämmastik, fosfor, kaalium, magneesium, kaltsium, raud, väävel jne