V
H
A
K
R
100

Ta on suur valge lind, kelle tiivaotsad on mustad. Jalad ja nokk on pikad ja punased.

Valge-Toonekurg

100

Ta  on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. 

Haug

100

Ta on ilusa ja ereda värvusega, jässaka kehaga kala

Ahven

100

Teda kutsutakse ka kevadekuulutajaks. Tal on  musta metallse  läikega sulestik, kollane nokk ja pruunid jalad.

Kuldnokk

100

Ta on suhteliselt väike, tavaliselt umbes poole meetri pikkune pruunikat-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki tema selga kulgeva tumeda siksakilise mustri järgi. 

Rästik

200

Kuigi ta meenutab kehakujult madu, on tegu hoopis sisalikuga, kelle jalad on taandarenenud.Nad elutsevad  aasadel, põldudel, niitudel ja aedades

Vaskuss

200

Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune.

Harjus

200

Nad sülitavad sulle peale kui arvavad, et on ohus

Alpaka

200

Ta on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi.

Käblik

200

Ta on üks laiemalt levinud kahepaikseid Euroopas, keda esineb isegi Skandinaavia põhjaosas. Eestis on tegu tavalise ja arvuka liigiga.

Rohukonn

300

Suu juures on tal viis paari lühikesi tumedaid jätkeid - poiseid

Vingerjas

300

Loomal on pikad peened jalad ja sale keha mis võimaldab kiiret liikumist

Hobune

300

See loom võib süüa kuni 270kg toitu päevas ja on taimetoiduline


Aafrika elevant

300

Ta on suhteliselt suure pea ja töntsi kehaehitusega roomaja, kelle kehapikkus on kuni 20 cm, millest poole moodustab saba ja tavaliselt nende seljapool on pruunikas.

Kivisisalik

300

Ta on üks kahest Eestis elavast nn pruunist konnast, kes on oma suguvenna rohukonnaga välimuselt äärmiselt sarnane, kuid vähem arvukas.

Rabakonn

400

Nad on tiigikonna ja järvekonna hübriidid. Tavaliselt ei suuda nad järglasi ise saada vaid vajavad partneriks mõnda tiigi- voi järvekonna.

Veekonn

400

Sellel linnul meenutab ta must laik habet

Habekakk

400

Magevees ning vähesoolases vees elavad peamiselt emased 

angerjas

400

Ta on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on head koormaloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat.

Kaamel

400

Ta on üpris kauni välimusega - tema helehallil või beežil seljal leidub erineva kujuga tumerohelisi, tumeda servaga laike ning vähesel määral oranže või punaseid täppe. 

Rohe-Kärnkonn

500

Suvekarvas on ta seljapoolel hallikaspruun, kõhu alt hall või hallikasvalge. Talvel üleni valge.

Valgejänes

500

Neil kõigil on kõhu- ja sabaalune valge

Hani

500

isased kasvavad kuni 4,6 m pikkuseks ja kaaluvad kuni 453 kg

Ameerika alligaator

500

Ta on jässaka keha ja lühikeste jalgadega kärnkonn, kes harilikust kärnkonnast on pisut väiksem. Tema keha ülapoolel on nahk pruunikas, hallikas või oliivroheline.

Kõre

500

Nende värvus ja muster on varieeruv, kuid põhivärvus on erinevates varjundites hall või pruun, võib olla kollaka või punaka varjundiga

Rästiknastik