Jõed
Järved
Sood
Põhjavesi
100
Kuidas nimetatakse jõe algust ja jõe lõppu?
Algus on lähe. Lõpp on suue.
100
Palju on Eestis järvi?
umbes 1200
100
Soo arengujärk, kus soo saab kõik toitained vihmaveega.
kõrgsoo ehk raba
100
Põhjavesi, mis sisaldab kivimitest lahustunud soolasid
Mineraalvesi
200
Selgita mõqisteid suurvesi ja madalvesi.
Millal neid kõige sagedamini esineb?
Suurvesi - veetaseme kõrgseis. Esineb kevadel, kui lumi ja jää sulavad. Madalvesi - veetaseme madalseis. Esineb suvel, kui on kuum ja kuiv.
200
Nimeta kaks tunnust, mille alusel järvevett iseloomustatakse. Millest nad sõltuvad?
Läbipaistvus ja temperatuur. Sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub.
200
Nimeta kolm eeldust soo tekkeks.
1.Vetpidav aluskiht. 2. Sademete hulk ületab aurustumise taseme. 3. Vee äravool puudub.
200
Kuidas nimetatakse kihti, millel põhjavesi asub?
Vettpidav kiht
300
Selgita järgnevaid mõisteid: lisajõgi, jõestik, jõgikond
Lisajõgi - peajõkke suubuv väiksem jõgi, toob peajõkke vett juurde, lisajõe suue on peajõgi.
Jõestik - peajõgi koos lisajõgedega.
Jõgikond - Maa-ala, kust vesi valgub ühte jõestikku.
300
See järv Saaremaal on ainus metoriidijärv Eestis.
Kaali
300
Mida saab turba abil uurida?
Mis on vana aja kliima, veerežiim ja taimestik.
300
Nähtus, kus sademevesi imbub maasse ning lahustab seal lubjakive
Karstumine
400
Joonista jõe pikiprofiil.
Märgi peale jõe suue, jõe lähe, lisajõgi, ning märgi peale jõe voolu suund.
400
Kuidas jagunevad järved toitainete alusel? Kirjelda neid järvi.
Vähetoitelised järved ja rohketoitelised järved. Vähetoitelised - toitaineid napib, taimestik vaene. Eestis on selliseid järvi vähe ja nende arvukus langeb. Rohketoitelised - palju toitaineid, mitmekesine elustik, inimtegevus mõjutab tugevalt (rohkem toitaineid satub järvedesse inimtegevuse tagajärjel), võib esineda hapniku puudust.
400
Selle putuktoidulise taime kasvukohaks on raba.
huulhein
400
Millest koosneb põhjavett läbilaskev kiht?
Liiv, kruus
500
Kirjelda ja võrdle jõe ülem-, kesk- ja alamjooksu (nende veehulk, voolukiirus ja setted).
Ülemjooks - jõgi on kitsas ja madal, vett on vähe, vool on kiire, setteid on vähe (vesti on puhas ja läbipaistev).
Keskjooks - veehulk on juba suurem (lisajõed toovad vett juurde), vesi on sogasem, sest setteid on rohkem, voolukiirus aeglasem.
Alamjooks - vett on palju, voolukiirus on väga aeglane, vesi sogane ja ei paista läbi, sest setted vajuvad põhja.
500
Kirjelda kolme levinumat järvede tekkimise viisi (nimeta tekkimisviisid, kirjelda seda tekkimisviisi, too näiteid/nimeta piirkond).
1) Mandrijäätekkelised - jää kulutas maapinda ja vedas endaga kaasa kive ja liiva. Jää sulas ära, aga kivide ja liiva hunnikud jäid küngastena alles. Nende vahele tekkisid nõod, mis täitusid jää sulamise veega. Lõuna-Eestis, Kesk-Eestis, Vooremaal. Nt Peipsi järv, Võrtsjärv. 2) Maapinna tõusu järel rannikualadel - maapind tõuseb ning lahesopid eralduvad ülejäänud merest. Katkeb ühendus merega ning vesi muutub tasapisi magedaks. Rannikualadel, Lääne- ja Põhja-Eestis. Mullutu-Suurlaht, Harkujärv. 3) Inimese rajatud - tehisjärved ja veehoidlad. Ülemiste, Narva Veehoidla. 4) Meteoriiditekkelised - meteoriidi kukkumisel tekkinu kaatris paiknev järv. Saaremaal, Kaali järv.
500
Mitu protsenti moodustavad sood Eesti pindalast?
22,8%
500
Miks on kevadeti kaevus rohkesti vett?
Lume sulamine ja sademed tõstavad põhjavee taset.