Maailm
Itaalia ja fašistlik diktatuur
1922. a tuli võimule pärast nn „Marssi Roomale“, kuningas Victor Emmanuel III määras ta peaministriks.
Fašism rõhutas rahvuslust, korra kehtestamist, anti-kommunismi ja juhikultust.
Mussolini võttis tiitli „Il Duce“ (Juht).
Kehtestas üheparteisüsteemi, likvideeris opositsiooni.
Püüd ühiskonda kontrollida, kuid fašistlik režiim ei jõudnud kunagi samale tasemele totalitaarse kontrolli osas nagu Hitleri Saksamaa või Stalini NSVL.
Atlandi harta
Koostasid Roosevelt ja Churchill enne USA ametlikku sõttaminekut.
Põhipunktid:
Rahvaste õigus valida oma valitsus
Majanduslik koostöö
Ühiste jõududega agressorite vastu
Rahvusvahelise rahu- ja julgeolekusüsteemi loomine (hiljem viis ÜROni)
Nürnbergi protsess
Rahvusvaheline tribunal, mis mõistis kohut Saksamaa sõjakurjategijate üle.
Süüdistused:
Sõjakuriteod
Inimsusevastased kuriteod
Kuriteod rahu vastu
Mõistetud süüdi mitmed natsiliidrid, osad hukati
Kollektiviseerimine
1950ndatel viidi Eestis läbi põllumajanduse kollektiviseerimine, kus eratalud likvideeriti ja loodi kolhoosid ja sovhoosid. See tõi kaasa suure majandusliku ja sotsiaalse kaose, talurahva vastumeelsuse ja elatustaseme languse. Paljud talunikud kaotasid oma maad ja varad.
Fosforiidisõda
1987
See oli massiline ühiskondlik vastuseis Nõukogude Liidu plaanile avada fosforiidikaevandused Põhja-Eestis. Protestid algasid 1987. aastal ning said laialdast kõlapinda, sealhulgas ka rahvusvaheliselt.
➡ Fosforiidisõda tähistas kodanikuühiskonna tärkavat aktiivsust ja oli oluline samm rahvusliku ärkamise teel.
Saksamaa ja natsionaalsotsialistlik diktatuur
1933. a sai kantsleriks, pärast mida algas demokraatia kiire lagundamine.
1934. a pärast Hindenburgi surma sai riigipeaks – „Führer“.
Natsionaalsotsialism põhines:
Äärmuslikul rahvuslusel ja rassismil.
Juudivihal ja antisemitismil.
Totalitaarsel kontrollil ühiskonna üle.
Gestapo (salapolitsei), SS, propagandaministeerium Joseph Goebbelsi juhtimisel.
Viis läbi massirepressioone, sealhulgas Holokausti.
Teherani konverents
Esimene tippkohtumine "Kolmiku" (Roosevelt, Churchill, Stalin) vahel.
Otsustati:
Avada teine rinne Lääne-Euroopas 1944. aastal (Normandia dessant)
NSVL sõdib pärast Saksamaa lüüasaamist ka Jaapani vastu
Poola piiride ümberkorraldus
Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed
Sõda lõppes täieliku liitlaste võiduga
ÜRO loomine (1945) – üleilmne rahuorganisatsioon
Saksamaa jagati neljaks tsooniks → hiljem Ida- ja Lääne-Saksamaa
Euroopa majanduslik ja sotsiaalne kaos
NSVL mõjusfäär laienes Ida-Euroopas → algas külm sõda
Kolonialism hakkas taanduma (Aasia ja Aafrika iseseisvusliikumised)
Tekkisid kaks suurvõimu: USA ja NSVL
Tehnoloogilised arengud, tuumarelvastuse ajastu algus
Märtsiküüditamine elvastatud
märtsil 1949 küüditati Eestist Siberisse üle 20 000 inimese, peamiselt talunikke ja nende pereliikmeid, keda peeti kollektiviseerimisele vastuseisjateks. See oli üks suurimaid ja traumeerivamaid repressioonilaineid Eestis, toimus paralleelselt kogu Baltikumis.
IME
IME ehk Isemajandav Eesti oli majandusprogramm, mille eesmärgiks oli viia Eesti isemajandamisele Nõukogude Liidu koosseisus.
➡ Kuigi esialgu majanduslik, kujunes IME mõtteviis aluseks poliitilisele iseseisvusele.
Nõukogude Liit ja Stalin
Stalin sai ainuvalitsejaks 1920.–30. aastatel, pärast Lenini surma (1924).
Lõi totalitaarse süsteemi, kus riik kontrollis kõike – alates majandusest kuni inimeste mõteteni.
Isikukultus, pidevad repressioonid, hirmuõhkkond.
Suur terror (1936–1938) – massilised arreteerimised, hukkamised, süüdistused "rahvavaenlaseks" olemises.
Miljonid inimesed saadeti sunnitöölaagritesse – GULAG.
Jalta konverents
Osalesid taas Roosevelt, Churchill ja Stalin.
Otsustati:
Saksamaa jagamine neljaks okupatsioonitsooniks
ÜRO loomine
Ida-Euroopa riikides valimiste lubamine (NSVL ei täitnud lubadust täielikult)
NSVL liitub sõjaga Jaapani vastu 3 kuud pärast Saksamaa alistumist
Charles de Gaulle
Prantsuse vastupanuliikumise ja hilisema Vabariigi juht
Johannes Käbin
Eestimaa Kommunistliku Partei juht aastatel 1950–1978. Ta oli Eesti kommunistliku juhtkonna üks peamisi figuure, lojaalne Moskvale. Tema ajal süvenes venestamine, kuid hilisematel aastatel toimusid ka mõningad leevendused.
Laulev revolutsioon
Rahumeelne vastupanu ja iseseisvuspüüdlused, mille tuntuim sümbol on rahva ühine laulmine ja kogunemised öölaulupidudel.
➡ Kultuuri kaudu väljendati rahvuslikku identiteeti ja vastuseisu okupatsioonile.
Kommunismikuriteod
GULAG (Glavnoe Upravlenie Lagerei)
NSVLi sunnitöölaagrivõrk.
Miljonid inimesed (sh eestlased) saadeti laagritesse karistuseks poliitiliste vaadete või „rahvavaenlase“ sildi eest.
Tingimused olid äärmiselt rasked: nälg, külm, raske töö.
GULAGis suri miljoneid inimesi.
Holodomor
1932–1933 näljahäda Ukrainas, mille põhjustas Stalini kollektiviseerimispoliitika.
Sunniviisiline vilja äraviimine, karistamine näljutamisega.
Miljonid inimesed surid nälga.
Paljud ajaloolased ja Ukraina ise peavad seda genotsiidiks.
Potsdami konverents
Osalesid: Stalin, Harry Truman (USA uus president), Clement Attlee (Churchilli järeltulija).
Käsitleti:
Saksamaa denatsifitseerimine, demilitariseerimine ja demokratiseerimine
Saksamaa jaotuse kinnitamine
Jaapanile anti ultimaatum: tingimusteta kapituleerumine (Potsdami deklaratsioon)
ENSV
ENSV oli Eesti nimi Nõukogude Liidu koosseisus. See oli formaalselt üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist, kuid tegelikult oli tal väga piiratud autonoomia – kõiki tähtsamaid otsuseid tehti Moskvas.
Karl Vaino
EKP juht aastatel 1978–1988. Ta oli tugevalt venestamispoliitikat toetav parteijuht, kes ei rääkinud korralikult eesti keelt. Tema valitsusaega iseloomustas surve eesti keelele ja kultuurile, mis tekitas suurt rahulolematust.
Balti kett
23. august 1989
Hitleri-vastase koalitsiooni
Hitleri-vastane koalitsioon (ehk Suur Kolmik): USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit. Peamised juhid:
Franklin D. Roosevelt (USA president)
Winston Churchill (Suurbritannia peaminister)
Jossif Stalin (NSVL juht)
Koalitsioon tekkis tänu ühisele huvile purustada Saksamaa agressioon – ideoloogilised erinevused jäeti kõrvale.
Sõjategevus 1945. aastal Saksamaa ja Jaapani vastu
Saksamaa vastu:
Idast tungis Punaarmee – nt Georgi Žukov juhtis Berliini operatsiooni.
Läänest tungisid liitlased – juhtfiguur Dwight D. Eisenhower (liitlasvägede ülem).
30. aprill 1945 – Hitler sooritas enesetapu
8. mai 1945 – Saksamaa kapituleerus (Euroopas sõja lõpp, V-E Day)
Jaapani vastu:
USA alustas intensiivseid pommirünnakuid (nt Tokyo).
6. ja 9. august 1945 – Hiroshima ja Nagasaki aatomipommid
NSVL kuulutas 8. augustil sõja Jaapanile ja alustas rünnakut Mandžuurias
2. september 1945 – Jaapan kapituleerus (sõja lõpp maailmas, V-J Day)
Mõiste „liiduvabariik“ tähendus
Liiduvabariik oli üks NSV Liidu põhiseaduslikest territoriaalsetest üksustest. Kuigi liiduvabariikidel (nagu ENSV) oli teoreetiline õigus NSV Liidust välja astuda, oli see praktikas võimatu kuni liidu lagunemiseni. Tegelikkuses oli see vaid formaalne nimetus keskvalitsuse kontrolli all olevatele aladele.
Eesti paguluse võitlus Eesti eest
Loodi Eesti Vabariigi valitsus eksiilis.
Toimusid kultuuriüritused, raamatute ja ajakirjade väljaandmine.
Pagulased aitasid informeerida Läänt Eesti olukorrast ja toetasid rahvusvahelist survet NSV Liidule.
1980ndatel hakkasid nad sidemeid taastama kodumaaga ja toetasid iseseisvuspüüdlusi.
Eesti Kongress ja Eesti Komitee
Eesti Kongress esindas Eesti kodanikke, kes olid kodanikud enne 1940. aasta okupatsiooni või nende järeltulijad. Eesti Komitee oli Kongressi täidesaatev organ.
➡ Nende eesmärk oli õigusliku järjepidevuse taastamine.