Geograafia kuldvillak 1

Maa ja atmosfäär

100

Selle abil mõõdetakse õhutemperatuuri

Mis on termomeeter?

200

See nähtus tekib, kui päikesetuul põrkab kokku Maa magnetväljaga ja põhjustab värvilisi valgusmänge taevas.

Mis on virmalised?

300

Seda nähtust mõõdetakse seadmega nimega baromeeter.

Mis on õhurõhk?

Mõõtühikud: 

-hektopaskal (hPa) – kõige sagedamini kasutatav ilmaennustuses (1 hPa = 100 Pa)

-millimeeter elavhõbedasammast (mmHg) – vanem mõõtühik, mida kasutatakse vahel veel näiteks meditsiinis.

400

See gaas moodustab umbes 78% Maa atmosfäärist.

Mis on lämmastik?

Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Lämmastik on tavatingimustes lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas, mis moodustab Maa atmosfäärist mahult 78,09% (massilt 75,51%).

500

See atmosfäärikiht on kõige lähemal maapinnale ja selles toimuvad ilmastikunähtused.

Mis on troposfäär?

Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. 

Siin asub peaaegu 90% kogu atmosfääri massist, veeaurust ja tolmust. 

Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks.

Vesi ja ookeanid

100

See ookean on maailma suurim ja sügavaim.

Mis on Vaikne ookean?

200

See Läänemere osa asub Eesti ja Soome vahel.

Mis on Soome laht?

300

See jõgi on maailma pikim.

Mis on Niilus?

400

See järv Venemaal on maailma sügavaim.

Mis on Baikali järv?

On maailma sügavaim järv – sügavus ulatub 1642 meetrini.

Vanus hinnanguliselt 25–30 miljonit aastat, mis teeb sellest ühe maailma vanima järve.

Sisaldab umbes 20% maailma magedast pinnaveest – rohkem kui kõik Põhja-Ameerika Suured järved kokku.

Vesi on erakordselt puhas ja läbipaistev – suvel võib näha põhja kuni 40 meetri sügavuseni.

Järves elab üle 2500 liigi, millest umbes 2/3 on endeemilised (ei esine mujal maailmas).

500

See meri on nii soolane, et selles on kergem ujuda kui mujal.

Mis on Surnumeri?

Tegemist on tegelikult soolajärvega, mitte merega.

Pind asub umbes 430 meetrit allpool merepinda, tehes sellest kõige madalama maismaa punkti Maal.

Järve pikkus on umbes 50 km ja laius kuni 15 km.

Soolasisaldus on erakordselt kõrge – umbes 30–34% (võrdluseks: tavaline merevesi ~3,5%).

Tänu sellele on seal võimatu uppuda – inimene püsib vee peal hõlpsasti.

Surnumerre ei voola välja ühtegi jõge, peamine sissevool on Jordani jõgi.

Nimi tuleneb sellest, et enamik elusorganisme seal ei ela – vesi on liiga soolane kaladele ja taimedele.

Surnumere muda ja mineraalid on tuntud oma ravivate omaduste poolest (nahahaiguste leevendamine, ilutooted).

Mandrid ja maastikud

100

Eesti asub sellel mandril

Mis on Euroopa?

200

See mägi on Eesti kõrgeim tipp.

Mis on Suur Munamägi?

Suur Munamägi on Eesti ja kogu Baltikumi kõrgeim tipp.

Asub Võrumaal, Haanja kõrgustikul.

Tippu kõrgus on 318 meetrit üle merepinna.

300

See maailmajao nimi tähendab „uus maailm“. 

Mis on Ameerika?

400

See mäestik on maailma kõrgeim ja seal asub ka Mount Everest.

Mis on Himaalaja?

Mount Everest on maailma kõrgeim mägi – ametlik kõrgus on 8848,86 m üle merepinna

Mägi asub Himaalaja mäestikus, Nepali ja Tiibeti (Hiina) piiril.

Mägi sai ingliskeelse nime Briti geodeedilt George Everestilt (19. sajandil).

Esimesena jõudsid tippu Edmund Hillary (Uus-Meremaa) ja Tenzing Norgay (Nepali šerpa) 29. mail 1953. aastal.

Tipus on hapniku hulk õhus umbes kolmandik merepinna tasemest.

Õhutemperatuur võib langeda alla –40 °C.

Mäel esineb sagedasi lumetorme, laviine ja tugevaid tuuli.

Piirkonda, mis asub umbes 8000 meetri kõrgusel, nimetatakse „surmatsooniks“.

500

See on maailma suurim liivakõrb.

Mis on Sahara kõrb?

Sahara on maailma suurim kuum kõrb.

Pindala: umbes 9,2 miljonit km² – peaaegu sama suur kui Ameerika Ühendriigid või terve Euroopa.

Asub Põhja-Aafrikas, ulatudes 11 riigi territooriumile (nt Egiptus, Alžeeria, Liibüa, Tšaad, Niger, Mali, Maroko, Sudaan).

Päeval võib temperatuur tõusta üle +50 °C, kuid öösiti langeda alla 0 °C.

Vihma sajab väga harva – mõnes kohas vaid kord paari aasta jooksul.

Sahara on tuntud ka suurte liivatormide poolest.

Ainult umbes 25% Saharast on kaetud liivaga (düünid).

Suur osa on hoopis kivikõrb, mäed ja platooalad.

Kõrb ei ole alati olnud kuiv – tuhandeid aastaid tagasi oli seal rohkem rohumaid ja järvi.

Ilmastik ja kliima

100

Seda ilmastikunähtust näeme taevas pärast vihma ja päikest.

Mis on vikerkaar?

Vikerkaar tekib, kui päikesevalgus murdub, peegeldub ja hajub veepiisakestes õhus pärast vihma või udu.

Valge valgus laguneb erinevateks värvideks – seetõttu näeme värvispektrit.

Peamine vikerkaar koosneb tavaliselt seitsmest värvist: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne.

Värvide järjekord on alati sama: punane väljaspool, violetne seespool.

Topeltvikerkaar: tekib, kui valgus peegeldub veepiisakeses kaks korda – teisel kaarel on värvide järjekord vastupidine.

Päike peab olema madalal horisondi lähedal (hommikul või õhtul).

Vikerkaart on peetud lootuse ja rahu sümboliks paljudes kultuurides.

Piiblis on vikerkaar märgiks Jumala ja inimkonna vahelisest lepingust pärast Noa veeuputust.

200

Seda nähtust mõõdetakse millimeetrites ja see võib tulla vihma või lume kujul.

Mis on sademed?

300

See on väga tugev tuul, mis keerleb kiiresti ümber oma keskpunkti ja võib põhjustada suuri purustusi.

Mis on tornaado?

Tornaado on väga tugev pöörlev õhusammas, mis ulatub äikesepilvest maapinnani.

Seda tuntakse ka kui keeristormi.

Tornaado läbimõõt võib olla mõnekümnest meetrist kuni üle 1 kilomeetri.

Liikumiskiirus maapinnal on tavaliselt 10–60 km/h, kuid tuule kiirus keerises võib ulatuda üle 400 km/h.

Kestus: mõnest minutist kuni tundide kaupa, kuid enamik on lühiajalised.

Tornaadosid esineb kõige rohkem Ameerika Ühendriikides („Tornaadokoridor“ – Texasest Nebraskani).

Tekivad ka mujal maailmas, sh Euroopas, aga harvem ja nõrgemad.

400

See mõiste tähendab pika aja jooksul korduvat ilma iseloomu mingis paigas.

Mis on kliima?

• Kliima tähendab pika aja jooksul (vähemalt 30 aastat) korduvat ilma iseloomu mingis piirkonnas.

• See erineb ilmast, mis kirjeldab hetkeolusid (nt vihmane päev).

• Maal eristatakse mitu kliimavöödet: troopiline, lähistroopiline, parasvöötme, lähispolaarne ja polaarne.

• Eesti asub parasvöötmes.

• Kõige kuumem temperatuur Maal: 56,7 °C (Death Valley, USA, 1913).

• Kõige külmem temperatuur Maal: –89,2 °C (Vostoki jaam, Antarktika, 1983).

• Kliima määrab ära millised taimed ja loomad saavad kuskil elada, millist põllumajandust on võimalik pidada ja kuidas inimesed oma elu korraldavad.

• Kliima mõjutab ka riikide majandust (nt turism, põllumajandus, energiatarve).

500

Seda troopilist tormi nimetatakse eri piirkondades taifuuniks või orkaaniks.

Mis on (troopiline) tsüklon?

• Tsüklon on madalrõhkkond, kus õhk liigub spiraalselt sissepoole ja tõuseb ülespoole.

• See vastandub antitsüklonile (kõrgrõhkkonnale), kus õhk liigub väljapoole ja laskub alla.
  Soojades meredes võivad tekkida troopilised tsüklonid, millel on eri nimed:

  • orkaanid (Atlandi ookeanil ja Ida-Vaiksel ookeanil),

  • taifuunid (Lääne-Vaiksel ookeanil),

  • tropikaaltsüklonid (India ookeanil).

• Need on ühed võimsaimad loodusnähtused, mis võivad põhjustada suuri purustusi.

Loodus ja inimgeograafia

100

Seda maad nimetatakse „tõusva päikese maaks“.

Mis on Jaapan?

• Jaapanit kutsutakse „Tõusva päikese maaks“, sest ta asub Aasia idaosas, kust päike esimesena tõuseb.

• Jaapani nimi Nihon/Nippon tähendabki „päikese algust“ või „päikese päritolu“.

• Jaapan on saareriik Vaikses ookeanis, koosneb umbes 14 000 saarest.

200

See riik on pindalalt suurim maailmas.

Mis on Venemaa?

• Venemaa on maailma suurim riik – pindala umbes 17 miljonit km².

• Riik ulatub läbi 11 ajavööndi ja asub kahel mandril: Euroopas ja Aasias.

• Naaberriike on 14 – rohkem kui ühelgi teisel riigil.

300

See on maailma rahvarohkeim linn.

Mis on Tokyo?

Võrdlus teiste suurte linnadega (2025):

Delhi (India): ~34,7 miljonit, Shanghai (Hiina): ~30,5 miljonit

400

Selle riigi pealinn on maailma kõige põhjapoolsem pealinn.

Mis on Island / Reykjavík?

Islandil elab umbes 370 000 inimest – see on üks kõige väiksema rahvaarvuga riike Euroopas.

500

See fossiilkütus moodustub miljoneid aastaid tagasi elanud taimede jäänustest ja seda kaevandatakse maapõuest.

Mis on kivisüsi?

• Kivisüsi on olnud sajandeid üks tähtsamaid energiaallikaid – eriti tööstusrevolutsiooni ajal.

• Seda kasutatakse elektri tootmiseks, soojusenergiaks ja metallurgia (nt terase tootmise) jaoks.

• Mõnes piirkonnas kasutatakse kivisütt veel ka kodudes kütmiseks.

• Kivisöe põletamine eraldab palju süsihappegaasi (CO₂) ja teisi saasteaineid. See on üks peamisi kliimamuutuse ja õhusaaste põhjustajaid. Paljud riigid vähendavad kivisöe kasutamist ja liiguvad puhasenergia poole.