Side- ja tugikude
See kude seob ja toetab teisi kudesid kehas
Sidekude
See kude katab keha pindu ja elundite sisepindu
Epiteelkude
Kude, mis juhib närviimpulsse ja koordineerib keha tegevust
Närvikude
See osa ümbritseb rakku ja reguleerib ainete liikumist sisse ja välja
Rakumembraan
See kude võimaldab liikumist ja kokkutõmbeid
Lihaskude
Keha vedel sidekude, mis transpordib hapnikku ja toitaineid.
Veri
See epiteeli tüüp moodustab naha ja limaskestade pinnakihi
Katteepiteel
Närviraku nimetus
Neuron
Raku „juhtruumiks“ peetav organell, mis sisaldab DNA-d
Rakutuum
Lihaskude, mida juhib meie tahe ja mis kinnitub luude külge
Skeletilihas
Kude, mis talletab energiat ja kaitseb organeid mehaaniliste löökide eest
Rasvkude
Seda epiteeli tüüpi leidub higinäärmetes ja süljenäärmetes.
Näärmeepiteel
Organ, mis vastutab teadvuse, mõtlemise ja koordinatsiooni eest
Aju
Raku „energiavabrik“, kus toodetakse ATP
Mitokonder
Lihaskude, mida leidub siseelundites, nt sooltes ja veresoonte seintes
Silelihas
Kõva kude, milles paiknevad mineraalid ja mis annab kehale kuju
Luukude
Elund, mis koosneb suuresti katteepiteelist ja kaitseb keha väliskeskkonna eest
Nahk
Närvikiud on kaetud selle ainega, mis kiirendab impulsside levikut
Müeliinkate
Organell, mis vastutab valkude tootmise eest
Ribosoom
Lihaskude, mis töötab tahtmatult ja on ainult südames
Südamelihas
Kude, mis on painduv ja katab liigeste pindu, kuid ei sisalda veresooni
Kõhrkude
Epiteeli üks peamine ülesanne on kaitsta, aga ka see funktsioon — ainete imendumine ja eritus.
Epiteelkude
Kesknärvisüsteemi osa, mis kannab signaale ajju ja ajust välja
Seljaaju
Organell, mis pakendab ja sorteerib rakus toodetud aineid
Golgi kompleks
Lihaskoe põhiülesanne on see — muundada keemiline energia mehaaniliseks tööks
Lihaskude