Bakteri ehitus
See on bakteri rakustruktuur, mis annab rakule kuju ja kaitseb seda väliskeskkonna eest.
Rakukest
Selle medikamendi eesmärk on peatada bakterite kasv või nad tappa.
Antibiootikum
See on bakteri omadus, mis takistab tal teatud ravimi toimele allumast.
Antibiootikumiresistentsus
See on mikroorganism, mis elab kehas ja pakub tervisele kasu, aidates seedimist ja immuunsüsteemi.
Kasulik bakter
See on lühike karvalaadne moodustis bakteri pinnal, mida ta kasutab kinnitumiseks ja geneetilise materjali vahetamiseks.
Piilid
Selles väikeses struktuuris sünteesitakse bakterirakus valgud.
Ribosoomid
See on kõige levinum paljunemisviis, millega bakterirakud kiirelt uusi rakke moodustavad.
Pooldumine
See on pärilik muutus bakteri geneetilises materjalis, mis võib põhjustada antibiootikumiresistentsust.
See on toidulisand, mis sisaldab elusaid mikroorganisme, näiteks piimhappebaktereid.
Probiootikum
See on spetsiaalne saba, mis aitab bakteril vedelas keskkonnas aktiivselt liikuda.
See tsütoplasma ümber olev kiht reguleerib ainete liikumist bakteri rakku ja sealt välja.
Rakumembraan
See osa bakterist on sageli antibiootikumide rünnaku sihtmärgiks, takistades selle moodustumist.
Bakteri rakusein
See on limakiht, mis ümbritseb mõnda bakterit ja kaitseb seda ebasoodsate tingimuste, sealhulgas antibiootikumide eest.
Kapsel (limakiht)
Need on spetsiifilised probiootilised bakterid, mida kasutatakse jogurti ja hapukapsa tootmiseks.
Piimhappebakterid
See on organismi kaitsesüsteem, mis tunneb ära ja hävitab patogeene nagu bakterid ja viirused.
Immuunsüsteem
See on väike, kaheahelaline ja suletud DNA rõngas, mida bakterirakk saab teistele edasi anda.
DNA rõngas ehk plasmiid
See on tuntud hallitusseente poolt toodetud antibiootikum, mille avastas Alexander Fleming.
Penitsilliin
See lihtne vahend on oluline bakterite ja teiste mikroobide leviku tõkestamiseks.
Desinfitseerimine
See on kogu mikroobide kogukond, mis elab kindlas keskkonnas, näiteks inimese soolestikus.
Mikrobioota
See on preparaadi vormis antigeen, mis õpetab immuunsüsteemi tundma ära ja võitlema spetsiifiliste patogeenidega.
Vaktsiin
See on kogu struktuur, mis koosneb tsütoplasmast, tuumapiirkonnast ja organellidest, mida ümbritseb rakukest.
Bakterirakk
See teadlane avastas kogemata 1928. aastal esimese laialdaselt kasutatava antibiootikumi, penitsilliini.
Alexander flemming
Sellesse kategooriasse kuulub iga organism, mis koosneb ainult ühest rakust, näiteks bakter.
Ainurakne organism
See on mikrobiootast pärinev geneetilise info kogum, mis mõjutab organismi tervist.
Mikrobioom
See on immuunsüsteemi rakk, mis on võimeline patogeene, sealhulgas baktereid, neelama ja hävitama.
Valge verelible