Lauselõpumärgid
Sõnaliigid
Suur ja väike algustäht
Häälikud ja häälikuühendid
Võõrsõnad
100

Küsimärgiga lõppeb just see lausetüüp.

Mis on küsilause?

100

Ja, ning, ega, ehk, või on ... sidesõnad.

Mis on komata?

100

Inimeste ja loomade nimed kirjutatakse selle algustähega.

Mis on suur algustäht?

100

Seda liiki häälikuid on eesti tähestikus 9.

Mis on täishäälikud?

100

Tihti on võõrsõna tunnuseks need tähed sõna alguses.

Mis on g, b, d?

200

See on jutustava lause lõpumärk.

Mis on punkt?

200

Küsimusele "missugune?" vastab just see sõnaliik.

Mis on omadussõna?

200

Nimetused kirjutatakse alati sellise algustähega.

Mis on väike algustäht?

200

Sõnas "korsten" on see häälikuühend.

Mis on kaashäälikuühend?

200

See on dessert eesti omasõnaga.

Mis on magusroog või magustoit?

300

"Kus", "miks" ja "millal" on sellele lausele iseloomulikud algussõnad.

Mis on küsilause?

300

Nimisõna vastab nendele kahele küsimusele.

Mis on kes? ja mis?

300

Kõik kalendriga seotud sõnad (kuude nimetused, nädalapäevad, rahvakalendri pühad) kirjutatakse just sellise algustähega.

Mis on väike algustäht?

300

Pikad ehk tugevad sulghäälikud on need 3 tähte.

Mis on k, p, t?

300

D kõrvale kirjutatakse ainult see susisev täht (pid_aama, d_ungel).

Mis on Ž?

400

Käsklause ja hüüdlause lõppevad alati selle märgiga.

Mis on hüüumärk?

400

Seda sõnaliiki võib kasutada nimisõnade või arvsõnade või omadussõnade asemel.

Mis on asesõna?

400

Lause algab alati selle algustähega.

Mis on suur algustäht?

400

Kaks või enam kõrvuti olevat erinevat täishäälikut moodustavad selle häälikuühendi.

Mis on täishäälikuühend?

400

T kõrvale kirjutatakse ainult see susisev täht (t_ekk, t_ello).

Mis on Š?

500

"Juku rõõmustas, et oli koolis taas kiita saanud"

Selle lauselõpumärgiga lõpeb antud lause.

Mis on punkt?

500

See sõnaliik seob sõnu ja lausepooli omavahel.

Mis on sidesõnad?

500

Need pannakse jutumärkidesse, kirjutatakse suure algustähega ning need on näiteks raamatutel ja saadetel.

Mis on pealkirjad?

500

Täishäälikuühendi järel kirjutatakse kaashäälik alati nii mitmekordselt.

Mis on üks? Ühekordselt?

500

Võõrsõna tunnuseks on tihti selle esinemine sõna teises või kolmandas silbis (televisioon, tapeet, žiraff).

Mis on rõhk?