TÄHESTIK
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT
Loodusõpetus
POOLITAMINE
LÜHENDID
100

c, q, w, x, ja y on just need tähed.

Võõrtähed.

100

Pealkirjad kirjutatakse

jutumärkide ja esisuurtähega

100

Mitu maavärinat toimub igal aastal keskmiselt?

100 000 (enamus neist on väga nõrgad)

100

Kuidas poolitada sõna isa?

ei saagi 

100

a

aasta

200

f, š, z ja ž on just need tähed.

Võõrsõnatähed.

200

Nimed kirjutatakse

läbiva suure tähega

200

Mitu ookeanit on Maal kokku?

5

200

Poolitamisel ei tohi teha seda asja.

Jätta üksikut häälikut silpi üksi.

200

eKr

enne Kristust

300

Eesti keele tähestik põhineb just sellel tähestikul.

Ladina tähestik.

300

Nimetused kirjutatakse 

väikese tähega

300

Mitu maailmajagu on kokku?

6:

  • Aafrika
  • Aasia
  • Ameerika (kaks mandrit koos saartega)
  • Antarktika (Antarktis koos saartega)
  • Austraalia ja Okeaania
  • Euroopa
300

Pikk täishäälik kuulub

ühte silpi

300

mln

miljon

400

Vokaalid ehk

täishäälikud

400

Ajalehtedel ja ajakirjadel on 

nimed
400

Mis kuuluvad närvisüsteemi?

Peaaju, seljaaju ja närvid. 

400

Kolme järjestikuse kaashääliku puhul...

läheb järgmisesse silpi ainult viimane

400

e.m.a

enne meie ajaarvamist

500

Konsonandid ehk

kaashäälikud

500
Taevakehadel on 

nimed

500

Nimeta kõik planeedid õiges järjekorras (päikese poolt loetuna).

Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna

  • Merkuur
  • Veenus
  • Maa 
  • Marss
  • Jupiter
  • Saturn
  • Uraan
  • Neptuun
500

Liitsõna poolitatakse sealt.

Sõnade liitekohast.
500

õa

õppeaasta