VEE JA AINE OLEKUD NING OLEKUTE MUUTUMINE
MÄRGAMINE JA MITTEMÄRGAMINE. KAPILLAARSUS
AINETE JA KEHADE SOOJUSPAISUMINE
VEE LIIKUMINE SOOJENDAMISEL JA JAHUTAMISEL
VEE ISEÄRASUS JA PINDPINEVUS
100

Mis on külmumis- ja sulamistemperatuur?

0 kraadi

100

Milliseid esemeid vesi ei märga? Too ka 2 näidet.

Vesi ei märga rasvaseid ja õliseid esemeid.

100

Mida teevad ained ja kehad soojenedes?

Soojenedes ained ja kehad PAISUVAD.

100

Kust tuleb vett soojendada, et vesi hakkaks soojenemisel ringlema? Kas alt või ülalt? Miks?

Vee soojendamisel ALT hakkab toimuma ringlemine.

100

Miks ujub jää veepinnal?

Jää ujub veepinnal sellepärast, et ta on veest hõredam ja seega kergem.

200
Nimeta ainete 3 olekut.
Ainete 3 olekut on: TAHKE, VEDEL, GAASILINE
200

Mis on kapillaarsus?

Kapilaarsuseks nimetatakse veetaseme muutust peenikeses torus.

200
Mida teevad kehad ja ained jahtudes?
Jahtudes TÕMBUVAD ained ja kehad KOKKU.
200

Kust tuleks hakata vett jahutama, et jahtumine toimuks suhteliselt kiiresti?

Vee jahutamisel ÜLALT vesi ringleb ja jahtub kiiresti. Sest jahedam vesi vajub alla.

200
Millisel temperatuuril on vesi kõige tihedam?
Vesi on kõige tihedam +4 kraadi juures.
300
Mis on vedelike tähtis omadus?
VOOLAVUS on vedelike tähtis omadus.
300
Kuidas nimetatakse nt. taimede sees olevaid peenikesi torukesi?
Need on KAPILLAARID.
300
Millal muutuvad ained hõredamaks, millal tihedamaks?
SOOJENEDES muutuvad ained hõredamaks, JAHTUDES muutuvad tihedamaks.
300
Miks ei ole mõtekas vett alt poolt jahutada (panna jää veenõusse põhja)?
Vee jahtumisel alt ringlemist ei toimu ja vesi jahtub aeglaselt.
300
Kuidas nimetatakse seda nähtust, mis hoiab veepiiska koos?
Veepiiska hoiab koos pindpinevus.
400

Mis on aurumine? Mis muutus toimub vee olekus? Kus seda näha võib?

Aurumine on vee vedela oleku muutumine gaasiliseks.

400

Miks on kapillaarid taimedes vajalikud?

Kapillaaride abil jõuab vesi taimes juurest ülemistesse osadesse.

400
Mis on soojuspaisumine?
Soojuspaisumine on AINE VÕI KEHA RUUMALA MUUTUMINE TEMPERATUURI MUUTUMISEL.
400

Miks ei ole otstarbekas vee soojendada pealt?

Vee soojendamisel ülalt ringlemist ei toimu ja vesi soojeneb aeglaselt. Pinnal soojenenud vesi on kergem ja hõredam ning ei vaju alla. 

400
Mis vähendavad vee pindpinevust?
Puhastusained vähendavad vee pindpinevust.
500

Mis on veeldumine ehk kondenseerumine? Mis juhtub vee olekuga? Kus seda näha võib?

Vee gaasiline olek muutub vedelaks. Aurust tekivad uuesti veepiisad.

500

Miks ei saa veeloomade suled või karv märjaks?

Nende suled või karv on rasvase ainega kokku tehtud ja vesi ei märga rasvaseid aineid. 

500

Kus me puutume kokku soojuspaisumisega?

Näiteks vedeliktermomeeter töötab sellel põhimõttel.

500

Miks on suvel järves vesi pealmistes kihtides soojem kui alt poolt?

Päike soojendab pealmisi kihte ja kuna soe vesi on kergem, siis ei toimu veeringlust.

500

Mis põhjustab pindpinevust?

Pindpinevust põhjustab see, et vee pealispinna molekulid tõmbuvad väga tugevalt üksteise poole.