Sõnad jagunevad muutmisviisi järgi kolme liiki: käändsõnad, pöördsõnad ja ....
Muutumatud sõnad
100
Luuletus, milles on luuleread paigutatud nii, et need moodustavad pildi.
Piltluuletus
100
Kas sa oled lugenud „Ameerika metsadest“? Vaata, kus oli ikke mees: kaheteistkümne punanaha vastu võitles üksipäini. Jaah...“ - „Kes see oli?“ - ...
"Kentuki Lõvi!"
100
Sellel kuupäeval tähistatakse Eestis emakeelepäeva.
14. märts
200
Sõna küünal ainsuse alaleütlev kääne
küünlale
200
Käändsõnade liigid on järgmised: nimisõnad, omadussõnad, asesõnad ja ...
arvsõnad
200
Ilukirjandus, mis kujutab niisuguseid asju, mida ei saa reaalses maailmas olemas olla.
Ulmekirjandus
200
Toots läheb kikivarbail tuppa, jääb ahju nurga juurde seisatama ja kuulatab uuesti. Tal on suur himu teada saada, millest on jutt. Tema kõrvu kostuvad sõnad: „Mina ristin sind ...“
Bruno Benno Bernhard
200
Ajakirjandus ehk meedia jaguneb nii: internet, trükiajakirjandus, televisioon ja ...
raadio
300
Selles käändes on sõna juuksuriks
Saav
300
Omadussõna võrdlusastmed on algvõrre, keskvõrre ja ...
ülivõrre
300
Pikk ja mahukas proosatekst.
Romaan
300
„Kas nad ei usu, et sina ei teinud?“ - „Õpetaja ehk veel usuks, aga Julk-Jüri kargab ühe jala pealt teise peale ja laulab nagu lõoke: ...“
Lible tegi, Lible tegi...
300
Niimoodi nimetatakse eesti keeles olevaid sõnu, mis on laenatud teistest keeltest ning millel on eesti keelele võõraid jooni.
Võõrsõnad
400
Sõna küünte ainsuse nimetav kääne
Küüs
400
Keskvõrre sõnast hea
parem
400
Tavaliselt luulevormis jutustatud õpetlik mõistulugu, mille tegelasteks on enamasti loomad.
Valm
400
„Kolumbus pidi esti pandama, aga ei pandud. Pagana nimi see oligi, mis talle pandi? Õigus, ...!“
Peni
400
See on rahvajutt, mis räägib sellest, kuidas miski tekkis või endale nime sai.
Muistend
500
Sõna mõru ainsuse omastav kääne
Mõru
500
Seda liiki sõna on "mõni"
Asesõna
500
Eesti keeleuuendaja, kes lõi muuseas sõnad lünk, malbe ja embama.
Johannes Aavik
500
„Vast ehk saab siin kah suppi keeta. Ostame homme veikese pajakese või kastruli ja hakkame keetma. Ministeeriumikoolis keetsime tihtipeale ...!“
rosinasuppi
500
Niimoodi nimetatakse keele paikkondliku erikuju, mis erineb kirjakeelest.