Sõnaliigid
Suur ja väike täht
Ajakirjandus
Häälikud
Varia
100

Nimeta ainus sõnaliik, mida saab võrrelda.

Mis on omadussõnad.

100

Selle algustähega kirjutatakse keeled.

Mis on väikese algustähega.

100

See päevapoliitiline tekst asub ajalehe esimesel lehel.

Mis on juhtkiri.

100

Häälikuid saab liigitada nende kolme kategooria järgi.

Mis on täishäälikud, kaashäälikud ja sulghäälikud.

100

Nende sidesõnade ette käib koma.

Mis on, et, sest, aga, kuid, vaid, siis.

200

Nimeta asesõnade liigid.

Mis on asenimisõnad, aseomadussõnad ja asearvsõnad.

200

Selliste algustähega kirjutatakse nimetused.

Mis on väikeste algustähtetega.

200

Üks arvamusteksti liike ajalehes, milles kirjutatakse enamasti uutest raamatutest, etendustest või filmidest.

Mis on arvustus.

200

Nimeta helilised häälikud.

Mis on a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j.

200

Nimeta viis viimast eesti keele käänet. 

Mis on saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev.

300

Võõrsõna mõiste.

Mis on teisest keelest laenatud sõna.

300

Selle algustähega kirjutatakse kohanimed.

Mis on suur algustäht.

300

Ajakirjaniku kõnelus mõne kuulsa inimesega.

Mis on intervjuu.

300

Nimeta helitud häälikud.

Mis on k, p, t, g, b, d ja f, h, s, š, z, ž

300

Hundi sünonüüm.

Mis on hallivatimees.

400

See juhtub liitsõnaga, kui sõna tüvi lõpeb ja liide algab sama tähega.

Mis on alles jäävad mõlemad tähed.

400

Need kaks suurt kategooriat kirjutatakse suure algustähega.

Mis on nimed ja pealkirjad.

400

Horoskoobi eesmärk.

Mis on inimestele ennustamine, mida toob neile tulevik.

400

Nendele häälikutele läheb lõppu -ki.

Mis on sulghäälikud, f, h, s, š, z ja ž.

400

Nii kirjutatakse nimisõna, kui esimene sõna näitab kuuluvust.

Mis on lahku.

500

Nimeta kõik arvsõnade liigid.

Mis on põhiarvsõnad ja järgarvsõnad.

500

Selle algustähega kirjutatakse ametid.

Mis on väike algustäht.

500

Ajalehti saab liigitada nende aspektide järgi.

Mis on ilmumissagedus, sisu, väljaandja ja levikuala.

500

Need häälikud pannakse kirja kahe erineva märgiga.

Mis on sulghäälikud.

500

Eesti keele kaks vastanduvat kõneliiki.

Mis on jaatav kõneliik ja eitav kõneliik.