Harilik murd
Harilike murdude liitmine ja lahutamine
Harilike murdude korrutamine ja jagamine
Ring ja ringjoon
Kolmnurk ja nurgad
100

murrujoonest üleval asub...

lugeja

100

Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse...

lugejad

100

Kahe murru korrutamisel korrutatakse...

lugejad ja nimetajad

100

Lõik keskpunktist ringjooneni 

raadius

100

Kolmnurga sisenurkade summa

180 

200

murrujoonest allpool asub..

nimetaja

200

erinimeliste murdude liitmisel ...

leitakse ühine nimetaja

200

Murdude jagamisel muutub jagaja..

pöördarvuks

200

Lõik kahe ringjoone punkti vahel, mis läbib keskpunkti

diameeter

200

Kolmnurkade liigid nurkade järgi

teravnurkne, täisnurkne, nürinurkne

300

nimetaja näitab..

mitmeks osaks on tervik jagatud

300

Liigmurd teisendatakse ..

segaarvuks

300

Korrutamisel ja jagamisel tuleb segaarvud alati teisendada..

liigmurruks

300

Ring

Pinnalaotus ringjoone sees

300

Kolmnurkade liigid külgede järgi

võrdkülgne, võrdhaarne, erikülgne

400

lugeja näitab

mitu osa tervikust on võetud

400

Segaarvude liitmisel liidetakse kõigepealt...

täisosa

400

Arvutamise lihtsustamiseks kasutatakse ..

taandamisvõtet

400

Ringjoon

Kinnine joon, mille kõik punktid asuvad ühest punktist (keskpunktist) võrdsel kaugusel

400

Täisnurkse kolmnurga külgi nimetatakse

kaatetid, hüpotenuus

500

kui lugeja ja nimetaja on võrdsed, siis

võrdub 1 terve

500

Segaarvude lahutamisel võib olla vajalik teisendada...

liigmurruks.

500

1/100

üks sajandik kümnendmurruna

0,01

500

d = 

2 * r

500

Kolmnurga pindala valem

S = (ah):2