Show:
Geograafia
Kaardiõpetus
Koordinaadid ja mõõtkava
Maavärinad
Maa sisemus
100
Geograafia haru, mis uurib rahvastikku, asulaid, tööstust, turismi, põllumajandust jms
Inimgeograafia
100
Kaartide kogumik
Atlas
100
mõõtkava, mis on esitatud suhtarvuna nt 1: 500 000
arvmõõtkava
100
Hiidlaine
tsunaami
100
Maa keskmes paiknev rauast ja niklist koosnev osa, mille välimine osa on vedel, sisemine osa aga tahke
Tuum
200
Geograafia haru, mis uurib pinnamoodi, mulda, veekogusid, kliimavöötmeid jne
Loodusgeograafia
200
Digitaalne kaart, ehk
arvutikaart
200
Mõõtkava, mida väljendatakse sõnades. nt. 1 cm - 5 km
Võrdlusmõõtkava
200
Nimeta vähemalt 3 nähtust, mis kaasnevad maavärinatega
tsunaami, purustused, maalõhed vms
200
2900 km sügavusele ulatuv osa maas, kus aine on enamuses suure rõhu tõttu tahkes olekus
vahevöö
300
Geograafia haru, mis uurib mandreid, maailmajagusid, riike jms
Regionaalgeograafia
300
Kaart, millel on kujutatud pinnamood, veekogud, asulad ja teed
Üldgeograafiline kaart
300
Nurk põhjasuuna ja otsitava objekti suuna vahel
asimuut
300
Miks tekivad (enamasti) maavärinad?
Maakoorekihtide omavahelise liikumise tõttu
300
5-80 km paksune erinevata omadustega tahketest kivimitest koosnev Maa osa
maakoor
400
Kes koostab kaarte?
Kartograaf
400
Kaart, millel on kujutatud mingi kindla teemaga seotud asjad
Teemakaart
400
Koha kaugust ekvaatorist näitav suurus, mida mõõdetakse kraadides
Geograafiline laius (paralleel)
400
Maavärina kese
epitsenter
400
5-10 km paksune maakoor, mis koosneb tihedatest ja rasketest kivimitest
ookeaniline maakoor
500
Kaart, kus ühele sentimeetrile vastab 1 km või vähem
Suure mõõtkavaline kaart
500
Kaardi joondamine ilmakaarte suunas
orienteerimine
500
koha kagust nullmeridiaanist näitav suurus
geograafiline pikkus ehk meridiaan
500
maavärina korral maapinda liikuma panevad lained
seismilised lained
500
erineva suurusega plokid, milleks on lõhenenud Maa keest
laamad