Uute sõnade saamise viisid
Miks "auto" on võõrsõna?
o on esisilbist kaugemal
sisseütlev, seesütlev, seestütlev
Näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse
üte
Ostsin poest vorsti, saia, piima.
Koondlause
Liitlause, mis koosneb kahest sõltumatust osalausest
Rindlause
tuletis
ni-na-ta-ga käänded
rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev
Nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mida nimisõnafraasi põhisõna, kuid täpsustab ja seletab seda
lisand
Ema vaatas telekat, isa sõi suppi.
Rindlause
Kui järgnev osalause selgitab eelmist, kasutatakse ....
koolonit
Uute sõnade saamise viisid
Tuletamine
Liitmine
Uute sõnade loomine ehk tehissõnad
Laenamine
Põhikääne
omastav
Selles käändes olevat järellisandit komadega ei eraldata
olev
Armas, Pille, too oma vihik siia.
Lihtlause
Põimlause koosneb
pealausest ja kõrvallausest
Liitsõna põhisõna
Liitsõna viimane osa
Sellel käändel on kõige rohkem erinevaid lõppe
osastav
Üte saab olla vaid selles käändes
nimetav
Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud.
Põimlause
Joonista põimlause skeem:
Kui ma sain 8-aastaseks, ostis ema mulle esimese telefoni.
________.
Kui______,
Keeleteadlane, kes tõi eesti keelde väga palju uusi sõnu
Johannes Aavik
Mitmuse osastav kääne sõnast "jäik".
jäiku
Seda lisandit ei eraldata kunagi komadega, sõltumata lisandi käändest
eeslisand
Sa oled kaval nagu rebane.
Lihtlause
Kui osalaused pole tähenduslikult seotud, kasutatakse...
semikoolonit