Aine ehituse mudel
Nimetage kolm klassikalist aine olekut.
Tahke, vedel ja gaasiline.
Kuidas nimetatakse aineosakeste pidevat, lakkamatut ja korrapäratut liikumist?
Soojusliikumine.
Nimetage kolm soojusülekande viisi.
Soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus.
Kuidas nimetatakse aine üleminekut vedelast olekust gaasiliseks?
Aurustumine.
Kuidas nimetatakse seadet, millega mõõdetakse temperatuuri?
Termomeeter.
Kuidas paiknevad ja liiguvad osakesed tahkes aines (näiteks jääs)?
Osakesed asuvad üksteisele väga lähedal, korrapärases struktuuris (kristallvõres) ja saavad ainult oma tasakaaluasendi ümber võnkuda.
Kuidas on omavahel seotud keha temperatuur ja tema osakeste liikumise kiirus?
Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini (seda suurema kineetilise energiaga) liiguvad selle osakesed.
Millise soojusülekande viisiga kandub soojus Päikeselt Maale läbi tühja kosmose?
Soojuskiirgus.
Mis vahe on aurustumisel ja keemisel?
Aurustumine toimub vedeliku pinnalt igal temperatuuril. Keemine toimub terves vedeliku ruumalas (mullid tekivad) kindlal temperatuuril (keemistemperatuuril).
Kuidas nimetatakse nähtust, kus keha mõõtmed (pikkus või ruumala) suurenevad soojenemisel?
Soojuspaisumine.
Mis on difusioon ja millises aineolekus toimub see kõige kiiremini?
Difusioon on ainete iseeneslik segunemine. See toimub kõige kiiremini gaasides (kuna osakeste vahel on suured vahed ja nad liiguvad kiiresti).
Mis on keha siseenergia? Nimetage kaks peamist komponenti, millest see koosneb.
Siseenergia on keha kõigi molekulide liikumise (kineetiline energia) ja vastastikmõju (potentsiaalne energia) summa.
Miks pannakse küttekehad (radiaatorid) tavaliselt akende alla põranda lähedale? Selgitage, mis soojusülekande liigiga on tegu.
Tegu on konvektsiooniga. Radiaator soojendab õhku, soe õhk paisub, muutub kergemaks ja tõuseb üles. Akna juurest langev jahe õhk liigub radiaatori juurde soojenema, tekitades ruumis õhuringluse.
Kuidas nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust otse gaasilisse (jättes vedela faasi vahele) ja tooge üks näide.
Sublimatsioon (või sublimeerumine). Pesu kuivab talvel õues.
Nimetage temperatuur Celsiuse kraadides (°C), mille juures on vee tihedus kõige suurem.
+4 °C.
Miks on gaase (nagu õhk) kerge kokku suruda, aga vedelikke ja tahkiseid praktiliselt võimatu?
Sest gaasi osakeste vahel on väga suured tühjad vahemaad, mida saab kokku suruda. Vedelikes ja tahkistes on osakesed juba tihedalt koos.
Mis on Browni liikumine ja mida see tõestab?
See on vedelikus või gaasis hõljuva osakese (nt õietolmutera vees) korrapäratu liikumine. See tõestab, et vedeliku/gaasi molekulid on pidevas soojusliikumises ja põrkavad hõljuva osakese vastu.
Miks on termosel topeltseinad, mille vahelt on õhk välja pumbatud (vaakum)?
Vaakum takistab soojusjuhtivust ja konvektsiooni (kuna seal pole aineosakesi, mis soojust edasi kannaksid).
Mis juhtub aine temperatuuriga sulamise ajal (nt kui jää sulab veeks)?
Temperatuur püsib muutumatuna (jää sulab 0°C juures). Kogu soojus kulub kristallvõre lõhkumisele, mitte temperatuuri tõusuks.
Kuidas nimetatakse soojushulk, mis kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 0 C võrra?
Erisoojus.
Kuidas nimetatakse aine neljandat olekut, mis tekib ülikõrgetel temperatuuridel (nagu Päikesel) ja millest see koosneb?
Plasma. See koosneb ioonidest (aatomituumadest) ja vabadest elektronidest.
Mis on absoluutne nulltemperatuur (kraadides ja kelvinites) ja mis juhtub siis osakeste liikumisega?
See on –273,15 °C ehk 0 K (Kelvinit). See on teoreetiline temperatuur, kus soojusliikumine lakkab.
Nimetage üks väga hea soojusjuht ja üks väga halb soojusjuht (isolaator).
Head juhid on metallid (nt vask, hõbe, alumiinium). Halvad juhid (isolaatorid) on gaasid (nt õhk), puit, plast, klaas, suled, vahtplast.
Kuidas mõjutab rõhu tõstmine aine keemistemperatuuri? Tooge näide.
Mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur. Näide: kiirkeedupotis on kõrge rõhk ja vesi keeb seal u 120°C juures, mistõttu toit valmib kiiremini.
Mis on peamine põhjus, miks metallid (nagu vask) on palju paremad soojusjuhid kui mittemetallid (nagu puit)?
Vabade elektronide olemasolu (mis kannavad energiat väga kiiresti edasi).