Oksiidid
Divesinikoksiid vedelas olekus.
Mis on vesi.
Süsihappegaasi (CO2) reageerimisel veega tekib see hape.
Mis on süsihape.
Hapete vastandid.
Mis on alused.
Ained, mis koosnevad aluse katioonist ja happejääkioonist.
Mis on soolad.
Hapniku kõrval veel teinegi element, mida leidub maakoores kõige rohkem.
Mis on räni.
Tahke süsinikdioksiid (süsihappelumi).
Mis on kuivjää.
Vesinikkloriidhape ehk.
Mis on soolhape.
Naatriumhüdroksiid ehk.
Mis on seebikivi.
Naatriumkloriid ehk.
Mis on keedusool.
H2CO3.
Mis on süsihape.
Kaltsiumoksiidi triviaalnimetus.
Mis on kustutamata lubi/põletatud lubi.
Väävelhappe keemistemperatuur.
Mis on 337 kraadi (Celsiuse järgi).
Naatriumhüdroksiidi levinuim kasutusala.
Mis on torusiil/torupuhastusvahend.
Naatriumvesinikkarbonaat ehk.
Mis on söögisooda.
Juuksevärvide koostises olev aine, mida kasutatakse värvi kinnitamiseks.
Mis on ammoniaak.
SiO2
Mis on ränidioksiid.
Kõikide sulfaatide lähtehape.
Kustutatud lubja ehk kaltsiumhüdroksiidi sademega vesilahus.
Mis on lubjapiim.
Sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda.
Mis on naatriumkarbonaat.
Heksa.
Mis on 6.
Oksiidi reageerimisel hapnikuga tekib see reaktsioon.
Mis on põlemisreaktsioon.
Väävelhappe hüdreeritud sool.
Mis on kips.
Söövitava toimega tugevad alused.
Mis on leelised.
CaCO3.
Mis on kaltsiumkarbonaat.
Väävlishappe happejäägi nimetus.
Mis on sulfit.